Insuldi taastusravile jõuab varasemast enam patsiente

Haigekassa. Foto on illustratiivne. Foto: Toomas Huik

Et insulti haigestunud inimene saaks just enda vajadustele vastavat taastusravi, muutis Eesti Haigekassa sellest aastast isheemilise insuldi järgse taastusravi eest tasumist paindlikumaks ning panustab taastusravisse varasemast ligi miljon eurot aastas rohkem - paindlikkus tähendab, et taastusravi teenuseid saab osutada vastavalt patsiendi enda vajadustele.

Neljapäeval tähistatakse üle maailma insuldipäeva, et juhtida tähelepanu raskele haigusele, mis on arenenud riikides üks peamisi puude põhjustajaid. Insuldi põdemise järel võib inimese toimetulek oma eluga olla pikka aega häiritud, mõjutades ka tema lähedaste elu. Just seetõttu on viimaste aastate jooksul üha enam pööratud tähelepanu insuldi läbi põdenud inimeste taastusravile. 

Eestis haigestub insulti umbes 4000 inimest aastas, valdav enamus neist isheemilisse insulti ehk ajuinfarkti. Esimese aasta jooksul pärast insulti sureb umbes 20 protsenti haigetest, 30 protsenti jääb suuremal või vähemal määral sõltuvaks kõrvalisest abist ja 50 protsenti paraneb kas täielikult või igapäevaeluga toimetulekuks rahuldava tasemeni.

„Näeme esimesi positiivseid märke, et taastusravi kättesaadavus on hakanud paranema, sest statsionaarsele taastusravile jõuab varasemast rohkem isheemilisse insulti haigestunud patsiente. Kui 2019. aasta esimesel poolaastal isheemilisse insulti haigestunutest jõudis statsionaarsele taastusravile ühe kuu jooksul 26 protsent ning kuue kuu jooksul 31 protsenti, siis 2020. aasta samal perioodi tulemused on esialgsetel andmetel juba vastavalt 31 ja 34 protsenti,“ rääkis haigekassa eriarstiabi teenuste osakonna juhataja Tiina Sats.

Tartu Ülikooli Kliinikumi statsionaarse taastusravi osakonna juhataja doktor Aet Lukmann selgitas, et levinuimad insuldijärgsed funktsioonihäired väljenduvad liigutustes, neelamises, tajumises ja kõnes. Taastusravil on insuldi läbi põdenud inimese paranemisel oluline roll ning just oma eluga ise toime tulemine ja tegutsemisvõime paranemine ongi taastusravi eesmärk. Vastavalt iga patsiendi vajadustele pannakse paika ka tema taastusravi plaan.

„Statsionaarse ja ambulatoorse taastusravi osakonnas pakutakse insuldi läbiteinud haigetele meeskondlikku taastusravi, mida koordineerib taastusravi arst. Insuldipatsient vajab tema vajadustest sõltuvalt füsioteraapiat, tegevusteraapiat, logopeedilist ravi ja psühholoogilist abi, aga sageli neid kõiki. Oluline roll meeskonnas on ka sotsiaaltöötajal,“ nimetas Lukmann olulisi osapooli taastusravis.

Oma osa on ka spetsialistidel, kes vajadusel inimest tema igapäevaste toimetustega aitavad. Oluline on meeles pidada, et ka kõik inimese hoole all olnud koduloomad, lapsed ja kodu ise ei jääks äkilise haiguse tõttu unarusse.

Selleks, et insuldijärgsete patsientide taastusravi oleks hästi korraldatud ning inimesed pärast insulti parimal võimalikul moel ise hakkama saaksid, on loodud insuldihaigetega kokku puutuvatele spetsialistidele ravijuhend. See kirjeldab insuldijärgsele taastusravile suunamise põhimõtteid alates akuutravi lõpetamisest kuni ise toime tulemiseni. Ravijuhend on mõeldud kasutamiseks kõikidele insuldihaigete raviga tegelevatele arstidele.

Loodud on ka juhend insuldipatsiendile ja tema lähedastele. Patsiendijuhend annab ülevaatliku info taastusravi korraldusest Eestis ning tutvustab erinevaid taastusravivõimalusi.

Lukmann selgitas, et taastusravi vajab insuldi järgselt ligikaudu 60 protsenti patsientidest, kellest pooled vajavad statsionaarset taastusravi. Taastumisprotsess on kiireim esimesel kolmel kuni kuuel kuul pärast insulti, kuid jätkub järgeva kahe aasta jooksul.

Taastusravis paranevad kõige paremini motiveeritud ja kaasatöötavad patsiendid ning oluline on pikaajaline taastusravi plaani ja eesmärkide olemasolu, rõhutas Lukmann. „Võimatu on üle hinnata perekonna ning lähedaste toetavat ja  pühendunud rolli. See lisab raskest haigusest paranejale motivatsiooni, lootust ja eesmärgikindlust.“