Eesti suurimale äriideede konkursile esitati sel hooajal 316 ideed. Neid oli 22 võrra rohkem kui aasta varem ja enim kasvas IKT valdkonda esitatud ideede hulk – neid oli 103.
Ajujahile esitati 316 äriideed
Kõige rohkem ideid esitati Harjumaalt ja Tallinnast – vastavalt 56 ja 167. Võrumaalt tuli seitse ideed, Valgamaalt neli, Põlvamaalt kolm, Tartumaalt 34, Pärnumaalt 11, Lääne-Virumaalt kolm, Raplamaalt viis, Ida-Virumaalt üheksa, Saaremaalt üks, Jõgevamaalt kaks, Viljandimaalt kolm, Järvamaalt neli ja Läänemaalt kaks. Neli ideed tuli välismaalt. Üks esitaja jättis elukoha märkimata.
Esitatud ideed jagunevad valdkondade vahel järgmiselt: info- ja kommunikatsioonitehnoloogiad (IKT) 103, sotsiaalne ettevõtlus 35, tööstus ja disain 23, turism ja teenusemajandus 20, tervis ja biomeditsiin 30, energeetika ja keskkond 26, loomemajandus 12. 67 ideed liigitati muu kategooria alla.
Vanim konkursil osaleja on 82 aasta vanune ja noorim 16.
Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) juhi Peeter Raudsepa sõnul näitab konkursil osalejate suur hulk, et pika ajalooga Ajujaht on endiselt väga oluline ettevõtluse edendamiseks. «Edasi asuvad meie eksperdid ideid hindama ning valivad järgmise kahe nädala jooksul välja sada tugevamat. Seejärel kutsume tiimid žürii ette ideid esitlema ning sõelume välja 30, kes pääsevad arenguprogrammi,» sõnas Raudsepp.
Ajujaht on Eesti suurim äriideede konkurss ja sellel on käimas 14. hooaeg. Auhinnafond on 75 000 eurot, millele lisandub 75 000 euro suurune äriingleid ühendava EstBANi investeering.
Ajujahi ellukutsuja on EAS, partner SEB ja suurtoetajad Elisa, Maxima ja Microsoft. Lisaks neile toetavad Ajujahti advokaadibüroo Triniti, Tartu linn, Tallinna ettevõtlusamet, Pärnu linn, Saue vald, Tartu loomemajanduskeskus. Rahastab Euroopa regionaalarengu fond. Ajujahti viivad ellu Civitta Eesti, Miltton ja Tehnopol.