KIRI: Olukord suitsuanduritega paraneb tasapisi

Riivo Mölter Foto: Lõuna päästekeskus

Töökorras ja õigesti paigaldatud suitsuanduri olemasolu vajalikkust on päästeamet rõhutanud juba üle kümne aasta. Paraku puudub see potentsiaalselt elu päästev seade endiselt paljudes kodudes – mõnele poole ei olegi seda paigaldatud, mõnel pool on see laest eemaldatud.

Päästjad veenduvad kodunõustamistel, et laes asuks seadusega nõutud töökorras suitsuandur. Kuid see on vaid murdosa nõustamisel tähelepanu all olevatest asjadest. Räägitakse üle kõikvõimalike tuleohtlike kohtadega seotud teemad: küttekollete kasutamine, tuha käitlemine, suitsetamise koht.

Ka vaadatakse üle elektrisüsteemi nähtavad osad. Eesmärk on muuta kodu ohutumaks. Enamasti piisab väiksemate vigade kõrvaldamiseks tähelepanu juhtimisest. Kui inimene ei ole võimeline olukorda muutma või pole tal selleks raha, püütakse abi saada omavalitsuse kaudu, vajadusel kaasatakse lähedasi või tehakse osa ohutust parandavaid töid riigi toel.

Kodunõustamisi viivad läbi nii kutselised ja vabatahtlikud päästjad kui ka päästeametnikud. Koputatakse juhuslike kodude ustele, kuid käiakse ka teadaolevates probleemsetes kodudes.

Nähtud on nii kilekotti mähitud, kinni teibitud kui ka luuavarrega laest maha löödud andureid. Tihti on andur pärast patarei tühjenemist või valehäirete andmist leidnud tee sahtlisse, kus temast mingit kasu ei ole.

Kuna suitsuandur pärineb paljudes kodudes aastast 2009, mil see kohustuslikuks muutus, tuleb inimestele üllatusena, et seade on ületanud mõistliku kasutusea ega pruugi ohu korral häiret anda. Andur, mis ületab tootja määratud ja anduri alla märgitud kasutusea, tuleks välja vahetada.

Aasta-aastalt on olukord siiski paranenud. Päästjate kodunõustamiste alusel kogutud info põhjal oli 2018. aastal Valgamaal 68% kodudest töökorras ja õigesti paigaldatud suitsuandur. Aasta hiljem oli selliste kodude osakaal 71% ja tänavu 75%.

Võrumaal oli kaks aastat tagasi 73% kodudest töökorras ja õigesti paigaldatud suitsuandur. Aasta hiljem oli selliseid kodusid 71% ja tänavu 76%. Põlvamaal on näitaja püsinud pea muutumatu: üle-eelmisel aastal oli see 74%, mullu ja tänavu 75%.

Sel aastal on Valgamaal tehtud ligemale 600, Võrumaal üle 850 ning Põlvamaal üle 400 nõustamise. Töö jätkub.