Ajavahemikul 26. oktoober kuni 1. november pöördus ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu arstide poole 2788 inimest, kellest kolmandiku moodustasid lapsed.
Viirustesse nakatumine kogub taas hoogu
Eestis ei ole käesoleval hooajal veel ühtegi gripiviirust laboratoorselt kinnitatud. Jätkuvalt on domineerivaks viiruseks rinoviirus, teatas terviseamet neljapäeval.
Suurim ülemiste hingamisteede viirusnakkuste registreerimise arv on Tallinnas, Tartumaal ja Ida-Virumaal.
Terviseamet soovitab viirusnakkuste põdejatel jääda koju ja ennast terveks ravida, kuna haigestunu võib teisi nakatada kuni seitse päeva. Haigena tööl/koolis/lasteaias käimine kurnab ka organismi.
Köhides ja aevastades tuleks nina ja suu salvrätiga katta ning vältida silmade puudutamist. Pea meeles pesta tihti käsi. Ela tervislikult – maga piisavalt, ole füüsiliselt aktiivne, väldi stressi, joo piisavalt vedelikke ja söö täisväärtuslikku toitu, teatas terviseamet.
Ülemiste hingamisteede viirusnakkuse tunnused on üldjuhul nohu, köha, kurguvalu ja palavik. Paljudel juhtudel põetakse haigus läbi kergelt, väikese palaviku ja eriliste sümptomiteta. Kliinilise pildi järgi, millise konkreetse viirusega tegu, on raske eristada. Selle saab täpselt kindlaks määrata vaid viroloogialaboris.
Üldjuhul piirduvad haigusnähud ülemiste hingamisteedega – nohu, köha ja väike palavik. Kuid nagu gripi puhul võib ka paragripi, RSV ja adenoviiruste nakkuse korral tekkida kopsupõletik. Sümptomid võivad ulatuda ülemiste hingamisteede põletikust kuni kopsupõletikuni, eriti lastel. Spetsiifiline ravi puudub. Vajadusel kasutatakse haigusnähte leevendavat, toetavat ravi – palaviku alandamine, valuvaigistid, rohke vedeliku joomine, hingamist kergendavad ravimid.
Rinoviirustele on iseloomulikud aevastamine, nohu, vahel esineb ka valulik kurk. Lastel võivad lisanduda köha ja palavik. Rinoviirused on umbes 30-40% täiskasvanutel esinevate nn külmetushaiguste põhjuseks.