Küsitlus: inimeste ohutunnetus koroona leviku suhtes on kasvanud

Foto on illustratiivne. Foto: Arvo Meeks

Kui oktoobri lõpus inimeste ohutunnetus koroonaviiruse leviku osas pisut vähenes, siis novembri alguseks oli inimeste ohutunnetus taas hüppeliselt kasvanud.

67 protsenti Eesti elanikest peab olukorda kriitiliseks, mis on viimase kuue kuu kõrgeim näitaja. 87 protsenti inimestest on valmis vähemalt teatud olukordades maski kandma ning 39 protsenti pooldab kehtivate meetmete karmistamist, selgub sotsiaalministeeriumi tellimusel tehtud Turu-uuringute AS-i elanikkonnaküsitlusest.

Kui oktoobri alguses hindas olukorda endiselt kriitiliseks 58 protsenti inimestest ja oktoobri lõpul 51 protsenti, siis novembri alguseks on nende inimeste osakaal kasvanud 67 protsendini. Kõige sagedamini hindavad praegust olukorda kriitiliseks 75-aastased ja eakamad 86 protsendiga, kõige harvemini aga 25-34-aastased 48 protsendiga. Elanikest 16 protsenti usub, et terav kriis on möödas, kuid peab säilitama valvsust ja järgima ohutusabinõusid.

„Oktoobri lõpus inimeste ohutunnetus pisut vähenes, ilmselt tingituna Eesti suhteliselt headest näitajatest võrreldes teiste Euroopa riikidega. Kuid novembri alguseks, mil ka Eestis nakatumiste arv on kiirel tõusuteel, on ohutunnetus taas hüppeliselt kasvanud,“ ütles Turu-uuringute uuringujuht Vaike Vainu.

Novembri alguses toetas koroonaviiruse tõkestamise kehtivaid meetmeid 48 protsenti elanikest, meetmete karmistamist pooldavate elanike osakaal tõusis 29 protsendilt oktoobri lõpus 39-le novembri alguses.

Meetmete leevendamist pooldab 10 protsenti elanikest. Inimeste toetus olemasolevate meetmetega jätkamisele on endiselt suur – kõrge nakkusohuga riikidest saabunutele karantiini kehtestamist pooldab 91 protsenti, piiranguid meelelahutusasutustele 86 protsenti, piiranguid sise- ja väliüritustele 80 protsenti ning alkoholi müügipiiranguid baarides ja restoranides 64 protsenti elanikest.

Nakatumise vältimiseks on kõige levinum tegevus käte pesemine, nii arvas 88 protsenti, järgnes aevastamisel suu ja nina katmine 76 protsediga, haigusnähtudega inimestega lähikontakti vältimine 71 protsendiga ning käte desinfitseerimine 71 protsendiga. Võrreldes oktoobri lõpuga on pisut kasvanud kodus püsivate elanike osakaal - 25 protsendilt 30-le. Maski kannab enda sõnul 25 protsenti elanikest.

„Võrreldes oktoobri lõpuga on pisut kasvanud elanike valmidus kanda maski – kui oktoobris oli 83 protsenti elanikest valmis vähemalt teatud olukordades maski kasutama, ka ise terve olles, siis novembri alguses on vastav näitaja 87 protsenti,“ ütles Vaike Vainu. „Kõrgeim on valmidus kanda maski arsti juures, ühistranspordis ning kaubanduskeskustes ja kauplustes. Madalaim on valmidus kanda maski erapidudel.“ Võrreldes oktoobri lõpuga on vähenenud nende inimeste osakaal, kes pole nõus üheski olukorras maski kasutama - 14 protsendilt 10-ni.

Viimase 30 päeva jooksul stressi või pinget tundnud inimeste osakaal on tasapisi kasvanud. Kui oktoobri alguses oli see 68 protsenti ning oktoobri lõpus 70 protsenti, siis novembri alguses juba 75 protsenti. Samuti on suurenenud nende inimeste osakaal, kes on tundnud stressi või pinget väga suurel või suurel määral - 20 protsendilt 24-ni. Keskmisest enam esineb stressi või pinget nooremates vanuserühmades, näiteks 15-24-aastaste hulgas on suurel määral stressi või pinget tundnud suisa 49 protsenti.

„Seoses koroonaviiruse ohuga põhjustab inimestele kõige enam stressi või pinget kartus nakatumise ees. Ligi kolmandik inimestest tunneb hirmu töökoha ja sissetuleku kaotuse ees ning muret, et puuduvad säästud, mis võimaldaksid sissetulekute vähenemise korral toime tulla,“ ütles Vaike Vainu. „Paljude inimeste jaoks on koroonaohu tõttu muutunud keerulisemaks ka suhted lähedastega.“

42 protsendi elanike hinnangul on koroonaviirusega seotud olukord negatiivselt mõjutanud tema enda või tema pere sissetulekut, sealjuures 20 protsendi hinnangul on neil praeguse sissetuleku juures raske või väga raske toime tulla. Kohalike omavalitsuste poolt pakutavate toetusvõimalustega on enda sõnul kursis vaid 19 protsenti elanikest. 43 protsenti inimestest teab, kus otsida informatsiooni oma kohaliku omavalitsuse toetuste ja teenuste kohta, kuid 42 protsenti mitte.

Omavalitsuse poole on abi saamiseks pöördunud vaid kolm protsenti elanikest. Küsitletutest 64 protsenti pole omavalitsuselt abi otsinud, kuna ei vaja enda hinnangul abi, kuid 28 protsenti pole abi otsinud, kuna arvab, et ei saaks abi. Viimastest ligi 40 protsenti moodustavad inimesed, kes hindavad oma praegust majanduslikku toimetulekut raskeks või väga raskeks.

„Koroonaviirusega seotud olukorra tõttu võivad toimetulekuraskustesse sattuda ka inimesed, kes tavaolukorras abi ja toetust ei vajaks ning pole seetõttu ka abivõimalustest teadlikud. Inimest tuleks julgustada toimetulekuraskuste korral oma kohaliku omavalitsuse poole pöörduma, et tema probleemid ei eskaleeruks,“ kommenteeris tulemusi Vaike Vainu. 

Koroonaviiruse leviku tõttu on alates kevadest distantsõppega kokku puutunud 12 protsenti inimestest kas õpilase või tudengina ning 24 protsenti lapsevanemana. Õpilased tõid distantsõppega seonduvate põhiprobleemidena esile raskusi õpimotivatsiooni säilitamisel 37 protsendiga, õppekoormuse suurenemist 33 protsendiga ning liigset rõhuasetust iseseisvatele töödele 29 protsendiga. Ka lapsevanemad pidasid põhiprobleemideks eelkõige õppekoormuse suurenemist 49 protsendiga ning iseseisvate tööde rohkust 43 protsendiga.