Tänavune maapäev keskendus mulkidele
Maaraamatukoguhoidja päeva ehk suupärasemalt maapäeva peetakse Eesti raamatukoguhoidjate ühingu (ERÜ) ja raamatukogude koostöös 2001. aastast.
Üritusel tunnustatakse ka aasta maaraamatukoguhoidja nominente, keda seekord oli esitatud 11. Võrumaalt kuulus nende hulka Liana Allas Linda raamatukogust ja Põlvamaalt Mall Kõpp Vastse-Kuuste raamatukogust.
Kõik nominendid pälvisid omanimelise prossi Viljandis tegutsevalt Ilvese savikojalt ja ERÜ tänukirja. Tunnustuse võitja selgub aga alles veebruaris ERÜ aastakoosolekul.
Mitmekesised ettekanded
Maapäev oli üdini Mulgi päev, mis Priit Oksa muhedal juhtimisel Mustla rahvamajas ladusalt kulges. Tervitussõnad Viljandi vallavanemalt Alar Karult ja ERÜ maaraamatukogude sektsiooni eestvedajalt Lea Rannalt rõhutasid raamatukogude tähtsust: meenutagem kas või kevadist eriolukorda.
Ajalehe Üitsainus Mulgimaa toimetaja Kristi Ilves rõhutas, et 19. sajandi keskpaigas linakasvatamisega rikkaks saanud mulgid ei paigutanud raha ainult uhketesse häärberitesse, vaid ka haridusse ja nii on eesti suurvaimude hulgas mulke aukartustäratavalt palju.
Kuna Ilves on mulgi keele suur asjatundja, tõi ta ka toredaid näiteid. Nii on uisk jääraud, uss uisk ja uss uks.
Mulgi kultuuri ja keele õpetaja Alli Laande võttis vaatluse alla mulgikeelse kirjanduse alates August Kitzbergist, kelle näidenditega on avatud viis Eesti teatrit ja kelle looming on aktuaalne ka tänapäeval. Esimeseks mulgikeelseks kirjanikuks saab aga pidada Helme kihelkonnast pärit Hendrik Adamsoni, kellenimelist murdeluule auhinda juba aastakümneid välja antakse.
Mulgimaal on ka ka suurepäraseid naisautoreid: Hella Wuolijoest ja Herta Laipaigast Katrin Johansonini.
Rahvarõivaid näitasid modellid
Ka ERMi Heimtali muuseumi juhataja Tiina Jürgen tõi esile toredaid sõnaleide. Nii tähendab maal pearätiku tikitud laubaosa, mille laius on jõukuse näitaja. Muidugi ei puudunud ka modellid: käsitöökojas endale rahvarõivad valmistanud Lea Maisla ja osalejatele lõõtsamuusikat mänginud Märt Tomp.
Kuulates raamatukoguhoidjate iseloomustusi, sai taas kord tõdeda, kui palju nad teha jõuavad. Sel aastal jäi kõrva ka uut, näiteks üritused Zoomi keskkonnas ja juttude ettelugemine lastele telefoni teel. Järjest olulisemaks muutub sotsiaalmeedia. Nii hoolitseb näiteks Liana Allas Antsla valla raamatukogude tutvustamise eest sotsiaalmeedias.
Pika ja sisuka maapäeva lõpetas tõdemus: olgu maid maailman tuhandit, aga Mulgimaa on ütsainus ja ainulaadne. Kõlama jäi veel üks mõte: raamatukogu on koht, kus hoitakse kogukonda.
Maapäeva korraldasid Viljandi linnaraamatukogu, Tarvastu raamatukogu ja rahvamaja, toetas Viljandi vallavalitsus.