Laupäeval kogunesid Põlvamaale Vilustesse žanripäevale maakonna vokaalansamblid ja solistid. Kohale jõudis neli vokaalansamblit, kaks solisti ja üllatuskülalised. Osavõtjate arvule vajutas pitseri koroonapandeemia.
PILDID ⟩ Põlvamaa vokaalansamblite ja solistide žanripäeval konkureerisid ka maskis lauljad
Päevajuht Ivari Saare tervitas kohale saabunuid ja kohalik kultuurijuht Anu Luiga süütas mälestusküünla neile lauljatele ja juhendajatele, kes laulavad tänaseks päevaks juba taevastes kõrgustes.
Hääled lauldi lahti ühislauluga „Võhandu kaldal“, mida saatsid pillimänguga Veiko Kivi, Andres Määr ja Urmas Roht.
Esimesena astus lavale Vana-Koiola rahvamaja naisansambel Laululust, kes on tegutsenud koos üle poole sajandi. Vaatamata sellele ollakse nooruslikud ja pisut ka lapsemeelsed. Koos laulmiseks koguneb ansambel korra nädalas. Esinemas on käidud valla ja maakonna eakate pidudel, Lõuna-Eesti Memme-Taadi pidudel, maakondlikel žanripäevadel, korduvalt ka Kambja Lüüral. Ansamblit juhendab Heli Vestla. „Memme-taadu lauluga“ näidati publikule, et ajaga käiakse kaasas ja osatakse ka räppida.
Päev jätkus Põlgaste naisansambli Vannamuudu esinemisega. Vannamuudu on pika traditsiooniga ansambel- laulupisikut on rõõmuga edasi antud ka noorematele lauljatele juba 24 aastat. Iga proov on oodatud sündmus ja esinemisi planeeritakse peensusteni. Kui laulude õppimise ja lihvimise teeb kollektiivile lihtsaks juhendaja Andres Määr, siis suurim vaidlemise koht on enne esinemisi kostüümid. Aga nii, nagu aeg muutub, muutub ka mood, kuid laulud ja laulurõõm jäävad. Jõukohased laulud ja suurepärane saade jätsid ansamblist väga hea mulje.
Esinemisjärje võttis üle Veriora naisansambel Kadri, kellel koos laulmise staaži üle 50 aasta. Proovid toimuvad Veriora külakeskuses. Kadri on osalenud nii valla kui ka maakonna üritustel: toredad on olnud Põlvamaa ja Lõuna-Eesti Memme-Taadi peod, vokaalansamblite žanripäevad, Põlva- ja Võrumaa seltskonnalaulupäevad. Korduvalt on esinemas käidud Viluste jõululaadal, Räpina ja Leevi hooldekodus. Ansamblit juhendab Heli Aia. Ansamblil on mahe ja ühtlane kõla, kaunis ja soliidne riietus.
Esinemisjärg jõudis Valgjärve naisansambli Sügiskuld kätte, kes väärib oma nime- lauljate keskmine vanus on 71 aastat ja ansambli igagi küünib juba 50. aastani. Tähelepanuväärne on, et neli ansambli praegust liiget on koos laulnud algusaastatest alates. Osaletud on maakonna ja Lõuna-Eesti Memme-Taadi pidudel, Uma Pidol ja valla sündmustel. Jõulu- ja kevadkontserte on antud Tartu ja Saverna hooldekodudes. Valgjärve, Kõlleste ja Kanepi vallad liideti ja lauljad ühinesid, praeguse koosseisuga tegutsetakse alates 2020.a. oktoobrikuust. Ansamblit juhendab Virve Paal, akordionil saadab Veiko Kivi. Nõudlike laulude esitamisel kõlas kaunis kolmehäälsus.
Solistidest astus esimesena lavale Kiira Mihnovitš, kes on MTÜ Eesti-Slaavi Kultuurisild liige ja elab Põlvas. Kiira esineb erinevatel kultuurisündmustel üle Eesti, kuhu teda kutsutakse, näiteks Värska sanatooriumis. Suvel esines ta aga Võõpsu kalameestepäeval. Juhendajat Kiiral pole ja ta õpib ise laulud selgeks. Tema repertuaaris on 50– 90ndate populaarsed venekeelsed laulud. Lauljanna suutis lavasarmiga publikut suurepäraselt kaasa haarata.
Loodust ja muusikat armastav solist Urmas Roht on neljandat põlve metsamees, kes teenib leiba Räpina aianduskoolis õppemajandi juhina ja elab enda korda tehtud vanavanaisa talus Kanepi vallas. Urmas laulab Haaslava meeskooris ja mängib erinevaid pille. Seekord saatis ta lõõtsaga laulu „Mu kodu on merede süles“ ja kitarriga laulu „Lapsepõlve Võrumaa“. Mõnusa ja hoogsa esitusega tuntud lood meelitasid publikutki kaasa laulma.
Üllatuskülalistena esinesid Räpina vallas elavad andekad noored muusikud Minna-Emilia Vürst, Aksel Vürst ja Alfred Vürst. Nende valdavalt instrumentaalne kava oli väga mitmekesine ja ilmekas, pakkudes kuulajatele helirännakuid klassikast tänapäeva. Minna-Emilia mängis viiulit ja flööti ja esitas laulu „Sügishallad“, Aksel mängis klarnetit, Alfred trompetit ja kontrabassi.
Üllatuse valmistas ka kohalik segarahvatantsurühm Paras Paar, kes tähistas hiljaaegu 55. sünnipäeva. Nüüd otsustati üllatada publikut millegi uuega ja õpiti tantsuõpetaja Reno Olle abiga selgeks hoopis mõned peotantsud. Igati professionaalses esituses sai nautida rahvatantsijate aeglast valssi, sambat ja cha- cha- cha’d.
Pärast puhkepausi, kui osalejad einestasid kohvilauas, jätkusid ühislaulmine ja konkurss „Maskis laulja“.
Kuna olukord koroonalevikul on murettekitav, oli korraldaja palunud kõigil osalejatel tulla laulupäevale maskides. Päeva mitteametlikuks nimetuseks oligi „Maskis laulja Põlvamaa moodi“. Esinemisel maskikandmist ei nõutud ja et saada tõeline maskis laulmise kogemus, toimus väike konkurss, kus igast ansamblist osales üks esindaja ja solistidest Urmas Roht. Lauljad said ülesande esitada maski kandes laulu „Ma tahaksin kodus olla“, mis oli päevakohastatud uue salmiga:
Ma tahaksin kodus olla,
kui koroona on möllamas.
Kuid julguse võtsin ma kokku,
et laulda koos teiega.
Kuna kõik maskis lauljad teenisid publikult marulise aplausi, otsustati, et nad on võitjad ja väärivad eriauhinda. Selleks oli käsitööna valminud kott, mida kaunistas Räpina kihelkonna rahvariideseeliku triibustikuga kangast tasku ja küünal, millega valgustada õhtuid hingedeajast jõuluaega.
Kõikidele osalejatele kingiti mälestusmeene – Põlvamaa kunstnikust käsitöömeistri Krista Varuli valmistatud savist linnupross.
Meeleoluka päeva lõpetas traditsiooniline lõpuringilaul „Mu isamaa armas“ ja tänati lauljaid, juhendajaid, pillimehi ja korraldajaid. Jõuti tõdemusele, et laul teeb rinna rõõmsaks, pakkudes suurepärast tuge raskel koroonaajal.
Põlvamaa vokaalansamblite ja solistide žanripäeva toetasid Kultuurkapitali Põlvamaa Ekspertgrupp, Põlvamaa Omavalitsuste Liit ja Räpina Vallavalitsus, korraldas Veriora Kultuur.