Mahetootjad on hirmul tuleviku ees

Lõuna-Eesti Postimees
Copy
Rukkipõld Võrumaal.
Rukkipõld Võrumaal. Foto: Arved Breidaks / Lõuna-Eesti Postimees

Eesti mahetootjad saatsid valitsuse liikmetele ja riigikogule pöördumise, milles avaldavad suurt muret maheteraviljakasvatuse tuleviku pärast Eestis.

«Maheteravilja tootmine on suures ohus. Euroopa Liit soosib mahepõllumajandust ja näeb sellel suurt osatähtsust, samas Eesti toetuspoliitika seda ei soosi,» kirjutatakse pöördumises.

Mahepõllumaa osa on Eestis stabiilselt kasvanud, moodustades praegu kogu Eesti põllumaast pea veerandi ehk 22 protsenti. Euroopa riikide seas on Eesti selle näitajaga kindlalt esikolmikus.

Paraku on kohalik maheteraviljasektor jõudnud punkti, kus toetus ja hinnad mahetootmise suuremat kulu ei kata. Pigem on maheteraviljatoetus hektari kohta viimase 13 aasta jooksul isegi vähenenud – kui 2007. aastal oli toetus keskmiselt 119 eurot, siis tänavu vaid 103 eurot.

Maheteravilja hinnad on viimase nelja aastaga kukkunud 30–65 protsenti olenevalt kultuurist. Seetõttu ei ole võimalik mahetootmise suuremat tootmiskulu tagasi teenida toodangu müügist, samuti ei hüvita seda toetused.

Euroopa Liidu roheleppe ja selle strateegia «Talust taldrikule» siht on saavutada 2030. aastaks euroliidus 25-protsendiline mahemaa osakaal. Mahetootjate hinnangul tuleb rohepöörde eesmärke kindlasti arvestada ja säilitada seejuures kohalik mahesektor praegusel kujul ja praeguses mahus, et Eesti ei leiaks end mõne aasta pärast olukorrast, kus riigil on euroliidu ees küll mahekohustus, ent pole enam mahepõllumehi.

Lisaraha on vaja ka uue perioodi eelarvesse mahetoetuse reale, kus toetusmäär on endiselt 100 eurot hektari kohta. See ei ole 2028. aastal mahetootjatena majandades ellujäämiseks kaugeltki piisav. Sellise tulevikuväljavaatega ning mahetootmise spetsiifikat ja piiranguid arvesse võttes ei ole tootjatel võimalik tagada ellujäämiseks vajalik rahavoog.

Märksõnad

Tagasi üles