Tomi Saluveer: eksameid alahinnata ei saa

Tomi Saluveer Foto: Arvo Meeks

Eelmisel nädalal selgus Eesti gümnaasiumide nii-öelda pingerida, mida koostatakse riigieksamite tulemuste põhjal. Kuigi koroonaviiruse tõttu oli riigieksamite tegemine kevadel vabatahtlik, oli eksamitegijate arv üpris suur ja tulemusedki head.

Enne kriisi kirjas olnud enam kui 18 000 eksaminandist tegi mais eksami üle 15 000 õpilase.

Õppimise tahe suureneb aga noortes enamasti alles ülikooliaastatel. Siis tõdevad nad sageli, et oleks pidanud gümnaasiumi viimastes klassides rohkem pingutama. Eelkõige on see tähtis oma tuleviku loomisel, mis algab riigieksamitest ja haridustee jätkamisest.

Valikute ees seisvatel noortel on võib-olla huvitav teada, et näiteks Tartu Ülikoolis on viimasel ajal kõrghariduse saamiseks esitatud enim avaldusi arstiteaduse, psühholoogia, informaatika, õigusteaduse ja eripedagoogika erialale. Vastuvõtutingimustes aga mängivad suurt rolli just riigieksamite tulemused.

Näiteks arstiteaduses moodustab kõrgkooli sissesaamiseks 70 protsenti laiema matemaatika riigieksami tulemus või alternatiivina erialakatse tulemus bioloogias või keemias. Eesti keele eksami tulemusel on 30-protsendine osakaal.

Suunamudijatest sõbrad võivad viia gümnasisti arvamuseni, et raha saab rohkem ja kiiremini teenida ka ilma kõrghariduseta.

Informaatikasse sissesaamiseks on tähtis kitsa või laia matemaatika riigieksami tulemus, mis moodustab 60 protsenti, ülejäänu annab eesti keele eksam. Õigusteaduses on matemaatika ja eesti keele riigieksami tulemused võrdse osakaaluga. Eripedagoogikas on eesti keele ja matemaatika riigieksami tulemused suhtes 60 : 40 eesti keele kasuks.

Enamikel erialadel hõlbustab sissesaamist, kui õpilane on saavutanud kõrgeid kohti üleriigilistel olümpiaadidel. Suulise katsega püütakse saada aga selgust, millised on sisseastuja analüüsi-, arutlus- ja üldistusoskused.

Kas õppimine on popp? Nii mõnelgi lapsevanemal tekivad murekortsud, kui abiturient peab õppimist teisejärguliseks. Suunamudijatest sõbrad võivad viia gümnasisti arvamuseni, et raha saab rohkem ja kiiremini teenida ka kõrghariduseta.

Rõhutatakse, et näiteks Microsofti asutaja Bill Gates ja Facebooki asutaja Mark Zuckerberg jätsid ju Harvardi Ülikooli pooleli. Seejuures aga unustatakse, et Amazoni looja Jeff Bezos lõpetas Princetoni Ülikooli ning Google’i asutajad Larry Page ja Sergei Brin kaitsesid teadusmagistri kraadi Stanfordi Ülikoolis, enne kui idufirma loomisega seotud töökoormus sundis neid doktoriõpinguid katkestama.