/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2020/09/29/13379198t1h7d56.jpg)
Statistikaameti andmetel oli keskmine brutokuupalk selle aasta kolmandas kvartalis 1441 eurot ehk 3,2 protsenti suurem kui eelmisel aastal samal ajal.
Valgamaa palgad on jätkuvalt Eesti madalaimate seas
Kõrgeimad brutokuupalgad oli jätkuvalt 1583 euroga Harju ja 1419 euroga Tartu maakonnas ning madalaimad 1082 euroga Valga ja 1071 euroga Hiiu maakonnas, teatas statistikaamet.
Kõige enam tõusid aastaga palgad 8,4 protsendiga Lääne-Viru ja 7,4 protsendiga Jõgeva maakonnas, kõige suurem palkade langus oli 10,2 protsendiga Lääne maakonnas.
Statistikaameti analüütiku Karina Valma sõnul saame jätkuvalt rääkida palgakasvust, ehkki see on viimaste aastatega võrreldes tänavu pidurdunud.
"Teises kvartalis nägime aastases võrdluses keskmise brutokuupalga vähenemist pea pooltel tegevusaladel," märkis Valma
Ta nentis aga, et kolmandas kvartalis kahanes palk aga vaid kaubanduse ning majutuse ja toitlustuse tegevusaladel – vastavalt 8,9 ja 4,3 protsenti. "Need tegevusalad on ka koroonaviirusest ja sellega seotud piirangutest kõige enam mõjutatud," tõdes analüütik.
Tegevusalade lõikes oli keskmine brutokuupalk kõrgeim 2545 euroga info ja side tegevusalal, 2389 euroga finants- ja kindlustustegevuses ning 1977 euroga energeetikas.
Võrreldes 2019. aasta kolmanda kvartaliga tõusis keskmine brutokuupalk kõige enam 8,5 protsendiga mäetööstuses, 7,9 protsendiga info ja side ning 6,7 protsendiga kutse-, teadus- ja tehnikaalases tegevuses.
Kõrgeim brutokuupalk oli 1810 euroga riigile kuuluvates asutustes ja ettevõtetes ning 1731 euroga välismaa eraõiguslikele isikutele kuuluvates ettevõtetes.
"Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga kasvas brutokuupalk kõige enam riigile kuuluvates asutustes ja ettevõtetes ning kõige vähem Eesti eraõiguslikele isikutele kuuluvates ettevõtetes," lisas Valma.