Riidaja käsitööringis sünnib looming enese rõõmuks

Riidaja käsitööringi tegusad naised: Tiiu Taul (vasakult), Saima Ilisson, Tea Sild, Tiiu Berg, Asti Seer, Egle Letlane, Aita Johanson, Riina Kõverik, Anneli Laidsalu, Kersti Köster, Krista Toompalu, Sirje Sälg; istuvad Leelo Raag (vasakul) ja Eve Toompalu. Foto: Giia Timpson/Riidaja Käsitööring

Tõrva vallas tegutseva Riidaja käsitööringi tegemised on juba veerand sajandit olnud täis pärandi hoidmist ja kauneid esemeid.

90ndate aastate alguses oli Riidaja külas palju koduseid naisi: mõni lastega kodus, teised niisama tööta. Nii tekkiski tollasel raamatukogu juhatajal Evi Pikasel mõte, et teeks käsitööringi.

Õpetajad leiti omade hulgast

Esmakordselt saadi kokku 1995. aasta sügisel. Käsitööd tehti Riidaja mõisahoones, lilleseadet ning vitspunutisi kultuurimajas. Lilleseade õpetaja Pärja Ilisson käis Tõrvast; vitspunutiste valmistamist õpetas nüüdseks igaviku teel rändav Maimu Rannu. Kolmandal tegevusaastal tehti hoolega lapitööd, seda tarkust jagas Helmest pärit Laine Vettik.

Naised said järjest tööle, aga jäädi ikka kokku käima. Kodustele naistele öeldi naljatades, et kuule, pead käsitööringi minema – saad tööle. 1999. aasta sügisest läks ringi juhendamine Kehtna Kõrgemas Põllumajanduskoolis käsitöö ja kodunduse eriala lõpetanud Eve Toompalu kätte.

Mõisahoonest pidi ring selle remondi ajaks välja kolima. «Mõnda aega tegutsesime kultuurimajas, aga varsti leidsime pesa Riidaja põhikooli ruumides, kus tegutsesime seitse aastat. Naised korraldasid näitusi ja väljasõite, osalesid valla üritustel ning õppisid üha uusi tehnikaid,» meenutas Toompalu.

Naised said järjest tööle, aga jäädi ikka kokku käima. Kodustele naistele öeldi naljatades, et kuule, pead käsitööringi minema – saad tööle.

Samas igatseti päris oma ruume. Ringi 15. sünnipäeval sai tollasele Põdrala vallavanemale Aivar Uibule naljatades vihjatud, et viieteistaastane on paras teismeline ja tahab oma tuba.

Peagi saadi mõnus olemine vallamajja. Projektide toel tehti remonti ning soetati töövahendeid. Projektide kirjutamisel oli abiks hea sõnaseadmise oskusega Kadi Rahnu.

Mitmesugused tehnikad

Veerand sajandi jooksul on tehtud lilleseadeid, vitspunutisi, lapitööd, mänguasju, makrameed, siidimaali, kirivöösid, kaltsuvaipu, savitööd, paberitööd, naised on kudunud, heegeldanud, õmmelnud, tikkinud... Aktiivselt käib neid koos 15.

Kui leitakse miskit, mis enamikule huvi pakub, kutsutakse õpetajad kohale või sõidetakse ise juhendajate juurde. Nii käisid septembris Võrumaalt Kaabsoo küünlakojast poisid korallküünla tegemist õpetamas.

Hiljutiseks juubelipeoks õmblesid kõik naised endale kleidid, mille Leelo Raagi silm ja näpud üle vaatasid. Peol anti Leelole üle ka Puunõela auhind.

Kangastelgedel sai aga alguse juubelivaip, kuhu igaüks koob sisse oma triibu. Kangaspuud lõksuvad endises vallavanema kabinetis ja juubelipeol arvas Aivar Uibu, et talle sobib see töölaud väga hästi.

Mitmel aastal on naised osalenud kodukohvikute päeval. Riidaja mõisapäeval tehakse näitusi ja õpitubasid, koolilastele temaatilisi koolitusi. Jõulukuul on käsitöö näitusmüük. Eelmise jõululaada tuluga toetati väikest Eisit, kelle ema ja isa on Riidaja kooliga olnud pikalt seotud.

Mänguasjad mudilastele

Riidaja lasteaiale on meisterdatud mänguasju, nukkude voodipesu ning riideid. «Iga Lotte rühma lõpetaja saab juba aastaid lõpupeol Lotte-teemalise kaisuka. Viljandi kultuuriakadeemia lõpetanud Riina Kõverik hakkab aga lasteaia mudilastele rahvuslikel ainetel riideid õmblema,» rõõmustas Toompalu.

Kõik rahvuslik on ikka olnud ringiliikmetele hingelähedane. Mõistagi on neile armsad ka Mulgi motiivid. lepm