Jõe ja korstna vahel asuv Leevaku on Põlvamaa aasta küla

Leevaku külaseltsi eestvedajad täna hommikul pärast tunnustuse vastuvõtmist. Keskel lilledega Kairi Kasearu. Foto: Ahti Bleive

Põlvamaa aasta küla on Võhandu jõe ja Eesti kõrgeima korstnaga sauna vahel  paiknev Leevaku. Tunnustuse kogukonna esindajatele andis MTÜ Põlvamaa Liikumine Kodukant juhatuse esimees Ahti Bleive üle laupäeva hommikul.

«Leevaku on ehe näide ühest Kagu-Eesti nurgas asuvast külast, kus on olemas nii ajalooline pärand, turismipotentsiaal kui särasilmsed inimesed, kes tõestavad, et maal elamisel on eriline väärtus, mida ei saa mõõta rahas ega ajas,» märkis Bleive.

Leevaku küla tunnuslause on „Küla jõe ja korstna vahel“. Külaseltsi juhatuse liige Kairi Kasearu märkis, et Leevaku kandi külades elab 1. jaanuari seisuga kokku 278 elanikku: Leevakul 149, Jaanikestes 48, Toolamaal 56 ja Saarekülas 25. «Kuna Leevakul asuvad nii kauplus kui raamatukogu, on naabrid harjunud siia käima ning kogukonna tegemistes kaasa lööma. Ka arengukava on meil tehtud suurema piirkonna peale.»

Aastatel 2002 - 2020 on Leevaku küla seltsing ja MTÜ Leevakk esitanud ridamisi projektitaotlusi, millest kohaliku omaalgatuse programm on rahastanud 16, SA Räpina Kultuurkapital 11, Eesti Kultuurkapitali Põlvamaa ekspertgrupp viis ning MTÜ Piiriveere Liider nelja projekti. Koostööpartner oldi veel kahes Leader projektis ning Võhandu maratoni korraldava MTÜ Spordiühing Ekstreempark projektis Leevaku paadisilla rajamiseks. «Nüüd on meil lausa kaks ujumiskohta. Paadisillal on hea päevitada ning sealt pea ees vette hüpata, sest vesi on sügav,» sõnas Kasearu.

Võhandu maratoni ajal aitab külarahvas võistlejaid toitlustada, pealtvaatajate tarbeks aga avatakse külakohvik.

Küla tuntuse ja külastatavuse jaoks peetakse oluliseks ka koostööd ASiga Generaator. Koostöö raames on hüdroelektrijaama uksed suviti külastajatele avatud kolm tundi päevas.

Viimase paari aasta tegemistest võib nimetada käsitöötoa avamist ja sisustamist Saori

kangastelgedega, millel saavad kududa nii nii lapsed kui täiskasvanud. Eraldi ruumis asub neli suurt kangastelge, millel on võimalik aastaringselt endale kududa kaltsuvaipu. Hinnanguliselt on käsitöötoa tegemistes osalenud kuni 80 inimest.

2018. aastal osutus edukaks EV 100 taotlusvooru esitatud projektitaotlus "Sinimustvalge Leevaku", mille abil paigaldati külla 25 lipumasti. 20. augustil korraldatud perepäeval oli osalejaid ligemale 90. Tänavusel perepäeval tegid demonstratsioonesinemise Päästeamet ja vetelpääste koerad, sai sõita vesijalgrataste, kanuude, süstaga, kududa Saori kangastelgedel, vaadata Loosi külateatri etendust ja kuulata ansambli Heino Tartes ja sõbrad esinemist. Osalejaid oli 117.

Igal aastal on ühiselt tähistatud lõikus- ja tänupüha, jõule, vastlapäeva, naistepäeva, emadepäeva, suvealguspidu/jaanipäeva. Viimasel üheksal aastal on augustikuus korraldatud perepäev.

Külaseltsi eestvedajaid on Kasearu sõnutsi kümmekond. MTÜs Leevakk on liikmeid 25. Juhatus on algusest peale olnud seitsmeliikmeline. «On ka selliseid eestvedajaid, kes ei ole MTÜ liikmed,” tähendas juhatuse liige, kes on enda kanda võtnud eeskätt projektitaotluste kirjutamise. Juhatuse aseesimees Tiina Bergmann aga näiteks veab eest perenaiste tegemisi.

Kuna Leevaku vana koolimaja, kus asub nii raamatukogu kui ka külaselts, on trööstitus olukorras, on suund võetud päris uue külakeskuse rajamisele senise hoone asemele. Räpina valla plaanide kohaselt peaks ehitus algama järgmisel aastal. Ehituse ajaks on Kasearu sõnutsi võimalik ajutiselt kolida kas tühjana seisvasse kortermajja või siis hankida soojakud/konteinerid. «Elektrijaamas on samuti üks suurem ruum, kus saab koos käia,» märkis ta.

Ühisüritustele ei ole takistuseks saanud isegi koroonaaeg. Et traditsioonilist jõulupidu tänavu mitte vahele jätta, otsustati see pidada väljas. «Mehed just läksid metsa kuuske otsima,» sõnas külaseltsi üks eestvedajatest.