KIRI: Tore, et Põlvas on olemas selline staadion
Lõuna-Eesti Postimehes ilmus hiljuti artikkel «Lambid põlevad Põlvas ka tühjal staadionil». Mina olengi selles artiklis mainitud «jooksuringe tegev veteransportlane». Tunnen suurt heameelt, et Põlvas on selline staadion. Kirun küll vallavalitsust, kuna seal mõeldakse viimasel ajal vist küll ainult uue «häärberi» ehitusele, kuid samas olen väga tänulik korraliku staadioni eest oma kodupaigas.
Staadion on valgustatud esmaspäevast neljapäevani õhtul kella 18–20. Käin regulaarselt seal jooksmas. Reedest pühapäevani saab joostud otsmikulambiga.
Paljud Põlva valla elanikud aga ei tea, et linna staadionil saab esmaspäevast neljapäevani õhtul sportida, mõnusalt liikuda. Vaja oleks rohkem reklaami.
Tore, et noored pered lastega on ka sinna tee leidnud. Tuledesäras staadion tõmbab, loob erilise ja üleva meeleolu. Toetan abivallavanem Janika Usinat ja arvan samuti, et see kulutus ei ole asjatu. See ei ole rahva raha raiskamine.
Inimesed on erinevad. Mis ühele meeldib, ei pruugi meeldida teistele. Mõnele näiteks ei meeldi, et staadionit kasutab koerte treenimiseks koertekool. Minule aga ei meeldi, et koerte pärast ei saa jooksmiseks kasutada Intsikurmu terviserada – «südamerada». Seal joostes ei saa kunagi olla kindel, et nurga tagant ei torma sinu püksisäärt naksama koer, kes rihma otsast lahti lastud. Hiljem koeraomanik seletab: «Minu koer jooksjaid ei armasta.» Sellepärast paljud spordisõbrad toredal terviserajal jooksmas ei käigi. Jääbki üle minna staadionile – eriti pimedal ajal.
Paljud spordisõbrad ja lihtsalt liikumisharrastajad ootavad sedagi kannatamatult, millal saab juba sõita Mammaste suusaradadel.
Liikugem! Eriti koroonaepideemia ajal. Senisest rohkem võiks õhtuti perede ja teiste kaaslastega liikumiseks kasutada uhket tuledesäras Põlva staadionit.