/nginx/o/2020/12/06/13515810t1h9f4c.jpg)
Aasta kõige pimedamal ajal on ikka rohkem oldud koos ja jutte räägitud. Omavahel rääkimine on oluline nii rääkijale kui kuulajale, see hoiab meid ühes mõtte- ja keeleruumis.
KIRI: Seto keel kõlas Mikitamäel kaunilt
Vanasti on ohtralt räägitud muinasjutte, mille kaudu on antud edasi väärtuspõhimõtteid ja elulisi tarkusi. Praegu elame tehniliste oskuste külluses ja samas kaugeneme üksteisest.
Rääkimise ja kuulamise oskuse hoidmiseks on Setomaal asuv Mikitamäe kool korraldanud juba 26 aastat muinasjutupäevi, et nii suured kui ka väiksed saaksid õppida ja mõni kindlasti ka meelde tuletada vanu lugusid ning luua uusi. Sel aastal saadi kokku 25. novembril Mikitamäe kooli saalis.
Päeva oli kutsutud juhtima näitleja Anne Veesaar, kelle juured lähevad Setomaad pidi Petseri linna taha Kossjolka külla, kus on elanud tema emapoolsed sugulased.
Muinasjutupäevadest on võtnud osa ja ka sel korral olid kohal peaaegu kõik Setomaa koolide ja lasteaedade lapsed. Haigusjuhtumite tõttu ei saanud osaleda Meremäe kool, Petseri lingvistiline gümnaasium aga oli saatnud oma etlemislood läbi interneti.
Muinasjutupäevad aitavad kaasa ka seto keele õppimisele, ühtlasi saab end proovile panna ka näitlemises. Õpetajad ja vanemad on olnud tublid ja hoolsad, sest seto keel kõlas Mikitamäel setolikult nii kõige väiksemate kui ka teismeliste poiste-tüdrukute suust. See annab julgust ja hoogu, et jätkata juttude õppimise ja esitamisega, nii et seto keel saaks muutuda igapäevaselt veel enam kasutatavaks.