/nginx/o/2020/12/08/13519610t1h1243.jpg)
Põlva vallavolikogu esmaspäevase erakorralise istungi alguses andis opositsiooni üks eestkõneleja Igor Taro üle avalduse umbusaldamise algatamiseks volikogu esimehele Lennart Libale (Reformierakond) ja uue erakorralise istungi kokkukutsumiseks.
Avaldusele oli alla kirjutanud kaheksa rahvaesindajat. «Need inimesed olid hetkel käepärast. Avalduse esitamiseks piisanuks ka seitsmest,» selgitas Taro.
Selline asjade käik on seotud Põlva vallajuhtide hiljutise otsusega vahetada Põlva südames asuv kirikule kuuluv krunt, kuhu tahetakse ehitada vallamaja, vallale kuulunud maatükiga. Volikogu opositsiooni hinnangul toob selline tehing omavalitsusele kahju.
Küsimusele, miks ei algatatud umbusaldusavaldust ka vallavanem Georg Pelisaarele (Keskerakond), kostis Taro: «Astume ikka ühe sammu korraga. Kõigepealt peame sisemise puhastuse ära tegema.»
Taro arvamuse kohaselt käitub Liba endiselt justkui vallavanem, kes ta kunagi oli, mistõttu volikogu olevat kui vallavalitsuse kummitempel. «Istungi lõpus ütles ta, et volikogu võib ükskõik missuguse otsuse vastu võtta, aga nii see siiski olla ei saa, kui see volikogu enda määrustega vastuollu läheb. Volikogu võib vallavara isegi kinkida – ka siis oleks see olnud korrektne. Loomulikult on ka vallavalitsus eksinud – sellega saame hiljem tegeleda –, aga Liba pidanuks seisma selle eest, et seda ei juhtuks. Seetõttu peab kõigepealt tema vastutama.»
Missugused on järgmised käigud, selgub umbusaldusavalduse arutamisel. «Mina ennustan, et hääli tuleb selle poolt oluliselt rohkem, kui on avaldusele alla kirjutanud,» uskus Taro.
Liba: koalitsiooni hääled peavad
Liba oli istungi järel kindel, et koalitsiooni hääled peavad. Ta avaldas arvamust, et kuna maadevahetuse vastu on ka keskerakondlane Tarmo Tamm, on temal keeruline erakonnakaaslase umbusaldamist oma erakonnas ära põhjendada ja nii võetigi ette volikogu esimees. «Tamm kasutab opositsiooni ära, kes läheb sellega kaasa, sest valimised on varsti tulemas,» rääkis Liba.
Lennart Liba, Põlva vallavolikogu esimees
«Põlva kui maakonnakeskuse tulevik saab toimuda üksnes uuenduste teel ning siin on kesksel kohal nii valla administratiivhoone kui riigimaja asukoht. Muidu on tehtud maakonnakeskusele ja maakonnale tervikuna karuteene.»
«Opositsioonis on tõesti neid, kes ei soovi keskväljakul näha ei valla- ega riigimaja. Mina koos koalitsiooniga leian, et Põlva kui maakonnakeskuse tulevik saab toimuda üksnes uuenduste teel ning siin on kesksel kohal nii valla administratiivhoone kui riigimaja asukoht. Muidu on tehtud maakonnakeskusele ja maakonnale tervikuna karuteene,» lias ta.
Koalitsiooni ühtsusesse Liba usub ning ennast vallavalitsuse teerullina ei tunne. «Kindlasti ei jätka koalitsioonis Tarmo Tamm, aga teiste suhtes olen optimistlik,» lausus ta.
Revisjonikomisjon taunis volikogust möödaminekut
Erakorraline istung oli kokku kutsutud volikogu revisjonikomisjoni aktiga tutvumiseks, mille esitas komisjoni esimees Ahti Bleive. Komisjoni hinnangul maksis vallale kuulunud maa ja mets vähemalt 60 000 eurot, Põlva kesklinnas asuv krunt, kuhu tahetakse ehitada vallamaja, aga 15 000 eurot. Komisjon taunis ka volikogust möödaminekut. Teada saamaks vallale kuulunud maa ja metsa õiget väärtust, pidas revisjonikomisjon vajalikuks kahe katastriüksuse hindamist seisuga, mis eelnes metsa raiele.
Häältega 14 : 10 volikogu seda ettepanekut ei toetanud ning rahvaesindajad võtsid revisjonikomisjoni akti üksnes teadmiseks.
Kuna umbusaldusavalduse keskmesse on tõusnud kogudusega vahetatud maatükkide väärtus, juhtis vallavanema ülesandeid täitev abivallavanem Martti Rõigas nii istungi ajal kui pärast tähelepanu eriväärtusele. Sellest tulenevalt võivad näiteks naaberkinnistute omanikud maksta enda vajadustest lähtudes turuväärtusest märksa kõrgemat hinda. Eriväärtust hindab Eestis vaid paar firmat ning tasuda selle eest veel kuni 5000 eurot ei pidanud vallavalitsus otstarbekaks.
«Igal juhul, kui meie tegevuses oleks olnud midagi seadusevastast, oleks meid juba ammu üle kuulatud,» lausus Rõigas.
/nginx/o/2019/06/27/12304064t1h28b2.jpg)