Põlva-, Valga- ja Võrumaal koguti kokku 40 autoromu

Foto on illustratiivne. Foto: Arvo Meeks

Kahenädalase kampaania käigus koguti sel sügisel üle Eesti kokku 256 autoromu.

Kõige rohkem korraldasid Kuusakoski, Eesti autolammutuste liit ja BLRT Refonda tänavu romude äravedusid Tartumaal, kus koguti kokku 45 romu. Võrumaal koguti 26, Põlvamaal 10 ja Valgamaal 4 romu.

«Tänavused tulemused jäid kampaania esimese aasta tasemele, kuid kolme aasta kokkuvõttena on kuue nädalaga tasuta ära viidud 936 romu,» ütles keskkonnaminister Rain Epler. Ta nentis, et see on korralik saldo ning panus materjaliringlusse ja puhtamasse keskkonda.

Ta soovitab kindlasti enne sõiduki romuks kuulutamist kaaluda selle remontimist – nagu iga muu asja puhul. «Olen ise 1993. aasta Volkswagen Golfi omanik, mis tänu regulaarsele hooldusele ja vajalikele pisiremontidele sõidab küll ja veel ning mille ökoloogiline jalajälg on väiksem kui ükskõik kui moodsal uuena soetatud autol,» rääkis Epler.

Minister lisas, et kui siiski on auto lootusetult katki, tuleb see viia ametlikku lammutuskotta või ametlikku metallikokkuostu, mitte jätta aastateks vedelema.

Autoromu, millelt ei ole eemaldatud ohtlikke osi, liigitatakse ohtlike jäätmete hulka. Maha kallatud või põletatud mootoriõli võib põhjustada ohtu nii keskkonnale kui ka tervisele.

Probleem on ka see, et romud hõivavad ära paljud parkimiskohad, mistõttu jääb näiteks lumekoristus poolikuks või ei saa inimesed oma kasutuses olevaid autosid parkida. Inimesed on kimpus olnud ka sellega, et autode kinkimisel või müümisel hangeldajatele, kes lubavad registris asjad korda ajada, jääb tegelikkuses sõiduk ikkagi endise omaniku nimele. Sellisel juhul vastutab too ka kõiksugu trahvide ja muu sellise eest.

Romukampaania ajal helistasid mitmed korteriühistud, kes soovisid teadmata omanike autosid ära anda. Kui kusagil on pikalt seisnud romusõiduk, siis tuleks võtta ühendust kohaliku omavalitsusega, kes tuvastavad omaniku ning võtavad ise ühendust.