R, 2.12.2022

Kuldar Leis: oleme jälle meie ise

Kuldar Leis
, Kagu-Eesti ettevõtlusvaldkonna nõustaja
Kuldar Leis: oleme jälle meie ise
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Kagu-Eesti ettevõtete nõustaja
Kagu-Eesti ettevõtete nõustaja Foto: Sille Annuk

Viimastel aastatel oleme selgelt liikunud globaliseerumise poole. Väikesed kasvavad suurteks, firmad liiguvad maalt linna, Eestist Euroopasse, Euroopast Hiina, ehk kui sa polnud suur, olid seega maakas ehk perspektiivitu. Tagatipuks oli see su enda asi, kuidas oma kruusateedega ja internetita hakkama saad.

Märtsist on maailm palju muutunud. Me siin Kagu-Eestis tunneme end ikka samamoodi, aga arvan, et meid vaadatakse teise pilguga, stiilis «Seal kuplite vahel võib ju täitsa elu olla!». Paigad, kus äri keeb, aga ihud on liiga üksteise vastu, ei olegi enam paljudele ihaldusväärseimad elukohad.

Mis on Kagu-Eesti ettevõtluses 2020. aastal hästi?

Auhinnatud Räpina paberivabrik, Cristella VT, Combiwood, Estelaxe ja Siidrikoda on kõik Eesti kapitalil ettevõtted, kõik nad pühenduvad ekspordile. Seega ise lõime kapitali, ise juhime ja ise otsustame. Kui kriisi ajal väärivad enim tunnustust just omaenda inimesed, on see piirkonna elujõulisuse seisukohalt suur väärtus. Olgu see piirkond siis oma küla, Kagu-Eesti või kogu Eesti.

Kupland on sündinud. Enne sündi seati eesmärk, et kaugtöö peaks aastal 2030 olema Kagu-Eesti suurim tööandja. Ühelt poolt tundub klišeena, aga teisalt paneb teemaga järjest rohkem kokku puutuvad inimesed mõtlema, et kaugtööl ja Kagu-Eestil on tohutu potentsiaal ja järjest uued variatsioonid oma ideede ellu rakendamiseks. Algne ebalus, et kas leidub huvilisi Kuplandiga liitumiseks, on asendunud nende rohkuse tõttu lati kõrgemale seadmisega. Praeguse aja peamine ülesanne on teha selgitustööd, et sunnitud kodus töötamine ei võrdu kaugtöö mõistega, vaid seesama Kupland on kodus töötamise osaline alternatiiv.

Suvine siseturism tegi rekordeid. Kruiisilaevade ja lendude olematus jättis suvise Tallinna tühjaks. Piltlikult oli Tallinn sel suvel sama tühi nagu Kagu-Eesti kogu aeg. Kui senini pidime hirmsalt vaeva nägema, et Tallinna lennujaamas maandujatest kedagigi siia meelitada, siis nüüd pidi Tallinn esimest korda vaeva nägema, et keegi vanalinna jalutama tuleks. Me jäime selles võitluses selgelt võitjaks. Rahvas liikus suurematest linnadest maale siseturismi tegema, lisaks lätlased, kellest paljud lahkusid samamoodi Riiast. Ma loodan, et parimad meie kanti meelitajad jätsid «mittekagueestlasele» nii sügava mulje, et siia tullakse palju kordi tagasi: töötama Kuplandisse ja puhkama Kagu-Eestisse.

Auhinnatud Räpina paberivabrik, Cristella VT, Combiwood, Estelaxe ja Siidrikoda on kõik Eesti kapitalil ettevõtted, kõik nad pühenduvad ekspordile. Seega ise lõime kapitali, ise juhime ja ise otsustame.

Mida saab vald või linn teha ettevõtluse arenguks? Vale vastus on tasuvad töökohad. Õige vastus on taristu. Kagu-Eesti tegevuskava üks põhieesmärke on aidata arendada välja potentsiaalsed tööstusalad, plaani järgi kuus suuremat ja hulk väiksemaid. Valikuprotsess lõpeb detsembris ja edasi on väga oluline koostöö kolme maakonna vahel, et koos juba riigiga kiirelt lahendada maade eraldamine ja vajalikud taristu toetusmeetmed. Ega tööstusalade võimalikud asukad oota aastaid, millal omavalitsused ja riik omavahel jahuvad, kas müüa maa, vedada elekter või panna asfalt. 2021. aastal on tööstusalade teema väga kuum, sest globaliseerumise tõrkena on meie piirkond potentsiaalselt tööstust juurde võitmas.

Tartu 2024 ettevalmistus on hooga käima läinud. Selle loomenõukogu liikmena tajun, kui palju on Kagu-Eestil võimalik kultuuripealinna projektist võita. Nutikamad ettevõtjad on sellele juba praegu mõelnud, soovitan kõigil oma 2021. aasta plaanidesse peatükk «Mina, minu firma ja Tartu 2024» sisse mõelda.

Aasta tagasi andis Rain Rannu Võrumaa tunnustusüritusel lubaduse, et film «Ükssarvik» läheb kooliprogrammi. Seda ta tegigi, film koos paljude idufirma tegijate kommentaaridega on koolidele saadaval. Mul on väga hea meel, et ettevõtjad niimoodi ühiskonnale tagasi annavad. Iga sajas «Ükssarviku» vaatajast võiks luua ärilise ükssarviku, see tähendab miljard dollarit väärt firma. Või vähemalt iga sajas Kagu-Eesti kooliõpilasest vaataja! Sinnani jõudmiseks ei piisa aga vaid filmi vaatamisest, vaid tuleb õppida tänases lehes tutvustatavatest auhinnatud firmadelt.

Märksõnad
Tagasi üles