R, 9.12.2022

Lisanna Elm: Kagu-Eesti on tänavu jõudnud kaugtöö kuldajastu ukselävele

Lisanna Elm
, Põlvamaa Arenduskeskuse Kagu-Eesti kaugtöökeskuste projektijuht
Lisanna Elm: Kagu-Eesti on tänavu jõudnud kaugtöö kuldajastu ukselävele
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Kagu-Eesti kaugtöökeskuste projektijuht Lisanna Elm.
Kagu-Eesti kaugtöökeskuste projektijuht Lisanna Elm. Foto: Ingmar Elm
  • Kaugtöö on Kagu-Eestis üha populaarsem.
  • Koroonakriis pole ainus sellesuunalise arengu taganttõukaja.
  • Kaugtöö võrgustik Kupland on edukalt käivitunud.

Kaugtööle tuginevast eluviisist, millele veel kümme aastat tagasi vaadati kohati altkulmu, on nüüdseks kujunenud uus normaalsus. Kaugtöö korraldamise eeldus on juhtimisoskus, -julgus ja -usaldus, seda nii töötegija kui juhi vaatest. Hiljemalt selle aasta kevadest on enamikel arvutiga töötavatest isikutest isiklik lugu kaugtööga. Saime tunnetada, kas ja kuidas meid juhid ja kolleegid usaldasid ning kuidas me iseennast usaldasime kaugtööl.

Enamik meist ju töötas kodus – ühelt poolt tuttavas ja turvalises keskkonnas, kuid teisalt ümbritsetud arvukatest kiusatustest ja segajatest, mis panevad mõtlema töövälistele teemadele ja tegutsema olmega.

Need kõik, kelle teadvuses on veel võrdusmärk kaugtöö ja kodukontori vahel, võiks lähiaja plaaniks võtta paari proovipäeva mõnes kaugtöökohas.

Mul on väga hea meel, et Eesti on kaetud erinäoliste kaugtöökeskustega. Olen kindel, et Kuplandi hõlmatavad kohad Kagu-Eestis, kus kaugtööd teha saab, rikastavad valikuvõimalusi veelgi. Kupland keskendubki eeskätt arvutiga tööd tegevatele inimestele, kes vajavad vaheldust tavapärasest rutiinist – olgu kas töö- või kodukontoris.

Oleme valmis, et Kagu-Eestisse sattuvaid kaugtöötajaid võib olla eri tüüpi. Ühed tahavad saada tähtajaks tööd valmis. Teised otsivad seltskonda ja uusi kontakte mõtete vahetuseks. Kolmandad võivad olla läbipõlemise äärel ning vajavad kontakti leidmist iseendaga. Neljandad tahavad tulla väiksema või suurema tiimiga tavapärasest keskkonnast välja.

Kuplandi projektijuhina tean, et Kagu-Eesti kui kaugtööpiirkonna turundamisel on tegemist pikaajalise projektiga ja usun selle edusse.

Avasime Kuplandi (www.kupland.ee) ametlikult 21. juulil 2020. Kogu võrgustiku ülesehitamise protsess on läinud edukalt: kui selle aasta lõpuks oli seatud eesmärk saada 15 kaugtööteenuse pakkujat, on nüüdseks koostöölepinguid sõlmitud juba 19.

Võrgustikku kuuluvad lisaks eri tüüpi turismiettevõtetele loomemajad, külastus- ja koostöökeskused. Enamikus kohtades ongi põhitegevusala midagi muud, kuid kaugtööle tulemise võimalust pakutakse lisateenusena, kui töötamiseks vajalikud tingimused on loodud.

Nüüd on Kuplandi koduleht ka kuues keeles olemas. Ühel päeval läheb pandeemia üle ning siis saab ka mujalt maailmast inimesi siia kaugtööle kutsuda.

Kuna kaugtöötajatel – tulgu nad üksinda või meeskonnaga – on kindlad vajadused töö tegemiseks ja toetavateks tegevusteks, siis Kuplandi kohad peavad vastama teatud standardile. Ükskõik, kas kliendi valik langeb mõne armsa puhketalu kasuks või kontoriruumiks väikelinnas – siin on ta erilise looduse keskel ja samas olemas funktsionaalsed mugavused tööd teha.

Praegu ongi põhirõhk teenusepakkujate toetamisel ja kaugtööteenuse ühtlase kvaliteedi arendamisel. Lauale on tulnud ka uusi unistusi. Kui Kuplandi liikmed septembri keskel kohtusid, kerkis üles idee, et sarnaselt sportID süsteemile võiks töötajate motiveerimiseks olla teatud kaugtöökrediit, mida oma äranägemise järgi kasutada. Jõudsime selle mõtte välja hõigata ka riigiametite personalijuhtide ümarlaual ning nad arvasid, et see on küll täiesti uus suund, kuid miks mitte kaaluda.

Lähikuudel on plaan Kuplandi kaugtöömaa valikuvõimalusi laiendada: eesmärk on katta Kagu-Eestis nii linna- kui maapiirkond ühtlaselt omanäoliste tööpesadega. Lisaks võrgustiku kasvatamisele on Kuplandi ülesanne kaugtööalast teadlikkust kasvatada. Mulle teebki kõige rohkem rõõmu see, et inimesed on nendest teemadest huvitatud. Seda näitab nii Kuplandi võrgustiku kiire kasv, mis toonud üha juurde huvitatud teenusepakkujaid, kui ka näiteks oktoobri alguses ettevõtlusnädala käigus aset leidnud kaugtööpäev.

7. oktoobril teoks saanud päeva eesmärk oli avada just selle töövormi eri tahke. Alustasime häälestusest, mis tegelikult kevadel jäi tegemata, vaatasime kaugtöö hetkeseisu ja trende, saime osa riigiametniku praktilisest kogemusest, süüvisime sügavamale kaugtööpsühholoogiasse ning lõpetasime ergonoomikaga. Muide, kaugtööpäeva saavad teemade kaupa kõik huvilised järelvaadata meie kodulehel olevast blogist.

Kui Kuplandi liikmed septembri keskel kohtusid, kerkis üles idee, et sarnaselt sportID süsteemile võiks töötajate motiveerimiseks olla teatud kaugtöökrediit, mida oma äranägemise järgi kasutada.

Ürituse tagasiside põhjal võib kokku võtta, et inimesi huvitab kaugtöö kui töövormi juures selle psühholoogiline pool – nad tahaksid sellest kuulda veelgi põhjalikumalt.

Näiteks tõi üks veebi teel vaataja välja, et kaugtöö toob pilti teema, mida väga ei lahata – see on ergonoomika töökohal ja tervislikum elustiil käsikäes tööga. Kui kontorisse minnes on tingimused tihtipeale, nagu nad on, siis ise töökohta sättides saab seda teha paljudel juhtudel märksa hoolikamalt ja läbimõeldumalt.

Kui me kevadel oma kaugtööle tulevat sihtgruppi uurisime, joonistus samuti välja, et kaugtöötaja on üldjuhul aktiivsem ja terviseteadlikum.

Hea on märgata muu hulgas sedagi, et kaugtöö mõtteviis juurdub ka lastes. Kui sättisin ennast ükspäev üritusele Kagu-Eestist väljas, küsis minu seitsmeaastane tütar: «Emme, miks sa kaugele sõitma pead? Kas sa seda koosolekut arvutis teha ei saa?»

Teoreetiliselt isegi saab, aga vahel on tore ka füüsiliselt kokku saada, teineteist ja uut keskkonda tajuda. Nii on ka Kuplandi kohtadega. Virtuaalreaalsus on olemas ja suurlinna kontoris saab endale tehislikku loodust tekitada, kuid meie kutsume inimesed hoopis päris Kuplandi.

Nüüd on meie koduleht ka kuues keeles olemas. Ühel päeval läheb pandeemia üle ning siis saab ka mujalt maailmast inimesi siia kaugtööle kutsuda.

Märksõnad
Tagasi üles