Riigikogus esmaspäeval ülinapilt menetlusse jäänud abielureferendumi eelnõu sunnib küsima: miks ikkagi on opositsioon ja mõni koalitsioonisaadikki sellele nii tormiliselt vastu?
Mati Määrits: vaikiv ajastu – tänan, ei!
Kuigi ühest küljest väidetakse, et nimetatud eelnõuga ei lahendata ühtegi probleemi ning targem oleks keskenduda hoopis koroonakriisile, pole ka justkui põhjust rahva arvamuse teadasaamisele vastu olla. Samas halvatakse tuhandeid parandusettepanekuid esitades riigikogu töö võib-olla kuudeks, millel võivad olla saatuslikud tagajärjed meile kõigile. Siit küsimus: kus on antud juhul riigimehelikkus?
Kui õiguskantsleri seisukohale toetuda, avaneb võimalus samasooliste abieluks üksnes pärast referendumil antud ei-vastust. Milleks siis antud võimalusele vastu töötada, selle asemel et asuda oma seisukoha kaitseks selgitustööd tegema?
Üks selgitus on, et vastalised pole ei-vastuses sugugi kindlad. Hoopis mõttekamana tundub neile kukutada esmalt praegune koalitsioon, kellel oli esmaspäevaks alles vaid 51 häält – täpselt nii palju kui oli vaja eelnõu suunamiseks teisele lugemisele. On ju EKRE juhid lubanud, et kui referendumist asja ei saa, jätkab Eestis vähemusvalitsus, kuhu konservatiivid ilmselt enam ei kuulu.
Samas halvatakse tuhandeid parandusettepanekuid esitades riigikogu töö võib-olla kuudeks, millel võivad olla saatuslikud tagajärjed meile kõigile.
Tähelepanuväärse kõne pidas esmaspäeval riigikogu kõnetoolist Keskerakonda esindav Tõnis Mölder. Tema hinnangul otsivad vastandumist mõlemad leerid. Valida tuleb pool, sest neutraalsus on võimatu. «Eriti riigikogu liikmetel ei tohiks olla midagi rahva arvamuse küsimise vastu. Kõige hukatuslikum parlamentaristliku demokraatia suhtes on see, kui arutelu üritatakse maha suruda. Palun andke rahvale võimalus pidada demokraatia pidupäeva!» kutsus ta üles.
Sellele, et poliitikud on surunud rahva poliitikast välja, viitasid ka EKRE esindajad. Kui lätlased on küsinud rahva arvamust kaheksa ja leedulased kümme korda, siis meie vaid Euroopa Liiduga liitumisel.
Lausa ärevaks aga peaks muutma katsed vaba mõtet suukorvistada. Olgu siin näidetena toodud üksnes Reformierakonna algatatud vihakõne eelnõu või konservatiivset vaadet esindava «Objektiivi» saate sulgemine Youtube’i kanalis. Kas tõesti tahame vaikivat aega tagasi, nagu oli Pätsu või siis nõukogude ajal? Mina ütlen selle peale küll: tänan, ei!