Karantiininõue pikenes 1. veebruarini

Karantiinis viibijad peaksid kodust väljuma vaid erandjuhul. Võimalusel saab neile ka toidu ukse taha jätta. Foto: Tairo Lutter

Valitsus pikendas COVID-19 diagnoosiga haigetele ja nende lähikontaktsetele kehtivaid karantiininõudeid 1. veebruarini 2021. 

Koroonahaigel on keelatud alates haiguse diagnoosimisest kuni tervenemiseni elukohast või püsivast viibimiskohast lahkuda. Lahkuda tohib üksnes tervishoiutöötaja või politsei korraldusel või suunamisel, samuti inimese elu ja tervist ohustava hädajuhtumi korral. Püsivaks viibimiskohaks loetakse ka hotelli või muud majutusasutust, näiteks külaliskorterit, kui seda kasutab Eestis viibimise ajal inimene, kel siin muud elu- või viibimiskohta pole. Samuti loetakse viibimiskohaks varjupaika ja turvakodu.

14 päevaks karantiini jäämise nõue kehtib haigega koos elavale, püsivalt samas elukohas viibivale või muul moel lähikontaktis olnud inimesele. Lähikontaktsel on võimalus teha mitte varem kui 10. karantiinipäeval koroonaviiruse test ning kui selle tulemus on negatiivne, siis inimese karantiini­periood lõppeb. Koroonahaige karantiin lõpeb siis, kui arst on tunnistanud inimese haiguse mõttes ohutuks.

Haigussümptomiteta lähikontaktne võib erandina kodust lahkuda, et käia kodulähedases poes või teha muud igapäevaseks toimetulekuks hädavajalikku. Samuti tohib ta viibida õues, kui väldib täielikult kokkupuuteid teiste inimestega.

Lähikontaktne tohib oma elu- või viibimiskohast lahkuda, juhul kui ta on tervishoiutöötaja, kes täidab tööandja otsusel edasilükkamatuid tööülesandeid. Samuti juhul, kui ta on isik, kes tööandja otsusel ja terviseameti nõustamisel täidab edasilükkamatuid tööülesandeid ning kelleta ei oleks võimalik riigi või omavalitsuse ülesande täitmine. Erand laieneb ka elutähtsa teenuse toimepidevuse tagajale.

Kui lähikontaktne nendel erandjuhtudel kodust lahkub, peab ta jälgima tähelepanelikult oma tervist ning võtma kasutusele kõik võimalikud abinõud, et haiguse levikut tõkestada.