Lõuna-Eestis ilmutas end haruldane jääketas
18. detsember 2020, 00:00
Lõuna-Eestis tekkis jõele haruldane keerlev jääketas.
«Märkasin ketast pühapäeval Võrumaal Peetri jõe ääres jalutades,» seletas ökoloog Anneli Palo. Tegu on haruldase nähtusega.
«Teatud tingimusi on vaja, mida kogu aeg ei ole,» märkis Anneli Palo. «Selles kohas Peetri jõel on veekeerise koht. Seal vesi põrkub vastu liivakivikallast ja ilmselt tekib jõekäärus pöörlev liikumine.»
Varem pole Palo Peetri jõel jääketast näinud, küll jäädvustas ta kaks aastat tagasi videole omapärase keerleva poolemeetrise läbimõõduga jääpalli, mille keskel oli auk.
Maaülikooli limnoloogiakeskuse juhataja Ain Järvalt on ajalehele Sakala rääkinud, et ketas tekib jäätunud jõel ringvoolu tulemusena. Järvalt ütles, et see nähtus on looduses võrdlemisi haruldane ning selle teke üsna juhuslik.
«Jääratta tekkimine ei sõltu ilmastikutingimustest, küll aga jõe voolukiirusest ja sellest, kuidas vesi takistuse vastu keerlema hakkab,» selgitas ta. «Takistuseks võib olla näiteks põhja vajunud kivi või jäätükk. Selle ümber hakkab vesi keerlema, tekib ringvool, mis sulatab lahti rattakujulise tüki.»
Mõne aasta eest märgati keerlevat jääketast mitmel pool Eestis, muu hulgas ka Võrumaal Saru küla lähistel Mustjõel.
2016. aastal ilmunud Belgias asuva Liège’i Ülikooli teadlaste töö põhjal mõjutab ratta liikumist jää sulamine. See on energiamahukas, mistõttu langeb seda ümbritseva vee temperatuur.
Neljakraadise temperatuurini jõudes hakkab vesi langema jõe põhja. Selle mõjul tekkiv veeringlus paneb liikuma ka jääratta.