Jaan Rapp: vabadus või orjus?

Jaan Rapp FOTO: Arvo Meeks

Koroonaviirusega nakatumise näitajaid vaadates on Valgamaa seni olnud üsna turvaline paik. Seda kas või eilehommikust terviseameti statistikat silmas pidades. Harjumaale lisandus uusi nakatunuid 346, Valgamaale kaks. Kokku oli selleks ajaks Harjumaal nakatumine tuvastatud 11 353 inimesel, Valgamaal oli neid 131. Sellega oli Valgamaa näitaja maakondlikus võrdluses eelviimasel kohal. Veel väiksem oli see vaid Hiiumaal – 119.

Mõistagi sõltub nakatunute üldarv rahvastiku tihedusest ja elanike üldarvust. Sestap on suuresti paratamatu, et kõige rohkem on koroonasse nakatumise juhtumeid tuvastatud Harju-, Ida-Viru- ja Tartumaal. See, et Valgamaal neid seni nii vähe kirja on läinud, on aga osalt ka õnn. Näiteks Võrumaal pole nii hästi läinud, seal küündib nakatunute arv 400 kanti.

Vanarahva tarkus ütleb aga, et õnnega ei mängita. Paraku liigitub minu silmis just selleks laupäeval Valkas aset leidnud maskidevastane meeleavaldus. Seal osalenutest ei kandnud peaaegu keegi maski ja kui miitinguliste seas kas või üks nakatunu oli, võib see käivitada uue nakkusahela. Näiteks siis, kui kõrge nakatumiste hulgaga Riiast tulnud inimene kohalikega kokku puutus.

Miitingul osalejad tulid, kuhu tahtsid ja tegid, mida tahtsid.

See, et oma meelt näidati teisel pool piiri, pole argument. Kaksiklinna registreeritud inimesed saavad selle piires ju vabalt liigelda. Ja seda tehakse praegu tavalisest aktiivsemalt, kuna mõnegi kauba müük Lätis piiratud on.

Kas seetõttu aga Lätis nüüd orjus valitseb, nagu mõni miitingul osaleja väitis? Minule on küll orjusest teistsugune mulje jäänud. Miitingul osalejad tulid, kuhu tahtsid ja tegid, mida tahtsid. Ja hoolimata sellest, et miiting keelati, ei asunud politsei neid kumminuiade või veekahuritega laiali ajama.

Seega on igaühel sisuliselt vabadus maski mitte kanda, kuigi riiklikud normid seda ette näevad. Ent kui selline vabaduse ülistaja puutub kokku mõne riskirühma kuulujaga, kes temalt nakkuse saab ja seetõttu sureb?

Kohatu on ka paralleel maskidevastasuse ja laulva revolutsiooni aegse vabadusvõitlusega. Õigus on pigem Läti peaministril Krišjānis Kariņšil, kes öelnud, et nii toona kui nüüd võitleme oma vabaduse eest. Toona tahtsime vabaneda nõukogude võimust, praegu koroonaviirusest.

Ainult maskikandmisega seda võitlust mõistagi ei võida. Järgida tuleb ka teisi ohutusnõudeid. Aga maskita on võidušansid veel väiksemad.

18.12.2020 23.12.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto