Põlvamaa tööhõive on kriisiperioodil kohati kasvanud

Põlva linn. Foto on illustreeriv. Foto: Arvo Meeks

Statistikaameti tööturu kiirstatistika värsked andmed aitavad tegevusalade lõikes eristada, et võrreldes eelmise aastaga on palju töösuhteid kadunud majutuse ja toitlustuse ning juurde tekkinud info ja side ning tervishoiu ja sotsiaalhoolekande valdkonnas. Maakondade võrdluses on enim töösuhteid võitnud Põlvamaa.

Statistikaameti juhtivanalüütik Märt Leesment ütleb, et üheski maakonnas ei saa rääkida töösuhete katastroofilisest vähenemisest. Teisalt ei saa välja tuua ka maakonda, kus töösuhete arv oleks märkimisväärselt kasvanud. „Igas maakonnas on tegevusalasid, kus töösuhete arv on suurenenud ja neid, kus see on vähenenud. Sellegipoolest saab välja tuua maakonna, kus töösuhete arvu vähenemine on märgatavam ja maakonna, kus neid on suudetud üsna edukalt juurde luua,“ lisab Leesment.

Võrreldes nii 2019. aastaga kui ka käesoleva aasta algusega on enim töösuhteid vähenenud Ida-Virumaal. See maakond oli pingerea alumises otsas juba enne kriisi. Kui vaadata sealsete töösuhete arvu tegevusalade lõikes detailsemalt, siis on võrdluses mõlema perioodiga töösuhteid enim vähenenud masinate ja seadmete remondi ning paigalduse, samuti metalltoodete tootmise (v.a masinad ja seadmed) tegevusalal.

Suhtelises võrdluses on kõige rohkem töösuhteid kaotanud reisibürood ja -korraldajad. Aasta viimased nädalad tõotavad paraku Ida-Virumaa raskuste jätkumist.

Parimas olukorras on aga Põlva maakond. Kui suveperioodil kasvas töösuhete arv sarnases suurusjärgus ka Hiiumaal, siis sügiskuudel jäi Põlva maakond selgeks liidriks.

„Põlvamaal on samuti vähem töösuhteid, eelkõige toiduainete tootmises, aga pooled tegevusalad on siiski suutnud töösuhete arvu nii eelmise aasta kui ka selle aasta algusega võrreldes kasvatada. Edukamate hulgas on selle poolest kriisis suure tähelepanu all olnud tervishoiu- ja hoolekandeasutused, samuti puidu töötlemisega tegelevad ettevõtted. Loodetavasti on Põlva maakond eeskujuks ka teistele, näitamaks, et raskel ajal suudetakse ka väljaspool pealinna tööhõive pakkumist kasvatada,“ kommenteerib Leesment.