Päevatoimetaja:
Mati Määrits

Kuperjanovi jalaväepataljon tähistab aastapäeva

Copy
Pärja asetamine Raadi kalmistul.
Pärja asetamine Raadi kalmistul. Foto: Sander Mändoja / Eesti Kaitsevägi

Kuperjanovi jalaväepataljon tähistab üksuse loomise aastapäeva, kolmapäeval asetati pärg leitnant Julius Kuperjanovi kalmule. Pataljoni loomisest möödus 102. aastat.

Tähistamine algas 18. detsembril rivistusega ning jätkus 22. detsembril piduliku lõunasöögiga tegevväelastele. Kolmapäeval asetati pärg leitnant Julius Kuperjanovi kalmule Tartus Raadi kalmistul ning süüdati mälestusküünal Puurmani mõisas, kus pataljon 102. aastat tagasi loodi.

„Vabadussõjas näitasid Kuperjanovi partisanid ülesse võitlustahet, isamaalisust ja distsipliini ning teenisid vastaselt hüüdnime Kuperjanovi kuradid. 102 aastat hiljem kanname me moodsat digivormi, laseme 21. sajandi automaadist ja kasutame juhtimiseks kõige moodsamat tarkvara, kuid meie sisu on jäänud endiseks – tahe võidelda isamaa eest ja valmidus ohverdada kõige kallim ehk oma elu!,“ ütles Kuperjanovi jalaväepataljoni ülem major Indrek Sarap.

Kuperjanovi jalaväepataljoni asutati 23. detsembril 1918, kui leitnant Julius Kuperjanov sai 2. diviisi ülemalt kolonel Limbergilt loa moodustada partisanide salk. Pärast leitnant Kuperjanovi surma nimetati juba pataljoni suuruseks kasvanud üksus tema auks Kuperjanovi partisanide pataljoniks. Pataljoni koosseisus osales Vabadussõjas kokku 2999 võitlejat, kellest 97 omistati Vabadusrist. 

2. jalaväebrigaadi koosseisu kuuluv Kuperjanovi jalaväepataljon on üks kaitseväe suurimaid väljaõppeüksuseid. Pataljonis saavad väljaõppe nii jalaväe-, miinipilduja- kui erinevatel lahingutoetuserialadel teenivad sõdurid.

Tagasi üles