Millised on pühadeaja levinumad õnnetused?

Talvisel ajal põletatakse palju küünlaid, mis on ka hulga nukralt lõppevate õnnetuste peasüüdlasteks. Foto on illustreeriv. Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Aasta lõppu kuulutav pühadeaeg on kogenud kindlustuseksperdi sõnul teada hooletusest ja ohutusnõuete rikkumisest tingitud õnnetuste poolest, mis sel perioodil lausa kahekordistuvad.

„Talviste õnnetuste märksõnadeks on kindlasti tuli ja tulekahjud, sest lisaks hoogsale ahjukütmisele kujutavad ohtu ahju unustatud jõulupraad, küünalde ümber sätitud kergesti süttivad kaunistused ning aastavahetuse ilutulestik, mis taevalaotuse asemel nii mõnelgi korral hoopis kõrvalhoones oma lennu lõpetab,“ loetles Seesami varakindlustuse valdkonnajuht Kristel Kobi levinumaid pühadeaegseid õnnetusi.

Talvisel ajal põletatakse palju küünlaid, mis on ka hulga nukralt lõppevate õnnetuste peasüüdlasteks. Kindlustaja sõnul jäetakse pealtnäha ohutud õueküünlad terrassile või õue liialt majaseina või mõne muu süttiva materjali lähedusse ilma järelvalveta. Sama lugu on ka tuba ehtivate küünaldega, mille hooletu paigutamise tagajärjel paljud suured õnnetused alguse saavad.

„Hiljuti oli meie kahjukäsitlejate laual juhtum, kus inimene oli elutoa laual aluse peal küünlaid põletanud, kuid ühel hetkel kukkusid need laual asetsenud dekoratsioonide peale, misjärel viimased põlema süttisid. Õnneks inimene märkas tekkinud olukorda suhteliselt kiiresti ning proovis põlevad esemed aknast välja visata, kuid kuumuse tõttu kukkusid need käest elutoa parketile. Kuigi põlenud esemed kustutati, tekkisid põrandale, mööblile ja lauale põlemisjäljed. Suhteliselt õnnelikult lõppenud õnnetus päädis siiski enam kui 9000 euro suuruse kahjusummaga,“ rääkis Kobi.

Tulekahju põhjuseks ei pruugi kindlustuseksperdi sõnul aga alati lahtine tuli olla, sest ka näiteks elektriliste jõuluehete vigased juhtmed on need, millest igal aastal mõni tulekahju alguse saab. Kuna kuiv kuusk põleb kui säraküünal, siis ei jõua inimesed tihti õigel ajal reageerida ning põleng võtab sellistel juhtudel kiiresti suured mõõtmed.

Lisaks küünaldele on aasta lõpus suureks mureallikaks ka pürotehnika laialdane kasutamine. Igal aastal juhtub õnnetusi, kus rakett lendab vales suunas või plahvatab enneaegselt.

„Kahjuks käivad aastavahetusel liiga tihti kokku alkohol ja pürotehnika ning see ohtlik kombinatsioon on pahatihti süüdi selles, et rakett plahvatab inimese käes ning lõbusalt alanud pidu lõppeb kiirelt hoopis põletushaavadega haiglasse minekuga,“ selgitas kindlustaja pürotehnika ja alkoholi üheaegse kasutamise sobimatust.

Pürotehnika kasutamisel soovitab Kobi minna hoonetest nii kaugele kui võimalik, sest kuigi enamjaolt kulgeb kõik suuremate viperusteta, ei ole kahjuks harvad juhused, kus rakett võtab taevalaotuse asemel suuna horisontaalselt otse lähedal seisva hoone suunas. „Eelmisel aastal süütas üks selline rakett garaažis ladustatud olmetarbed ning hüvitise suuruseks kujunes üle 15 000 euro,“ tõi Kobi näite pürotehnika süül juhtunud õnnetusest. 

Teine lugu, kus peategelasteks taaskord pürotehnika ja garaaž, juhtus aga peale ilutulestiku laskmist. Nimelt  pani pereisa tühjaks lastud raketikasti garaažis seisnud haagisele ja tõstis sinna peale märja saepuruplaadi koos koormakattega ning läks tuppa pere juurde.

Hiljem aga selgus, et raketikast ei olnud garaaži tõstes täielikult kustunud ning oli süütanud saepuruplaadi ja koormakatte.

Kindlustaja soovitab raketijääkide koristamisega tegeleda ideaalis järgmisel hommikul, vaid siis saab kindel olla, et kõik salakavalalt hõõgunud sädemed on kustunud ega ole ühegi õnnetuse põhjustajateks.