Krediidiinfo ASi eelmise aasta teise poole statistikast selgub, et maksehäiretega ehk äripartneritele võlgu olevate ettevõtete arv vähenes Eestis aastaga 19 protsenti ja maksuvõlgadega ehk riigile võlgu olevate ettevõtete arv 15 protsenti vastavalt 3098 ja 5213 ettevõtteni.
Makseraskustes ettevõtete arv langeb
Aktiivselt tegutsevate Eesti ettevõtete maksehäirete summa vähenes 2011. aasta teises pooles võrreldes 2010. aasta sama perioodiga kaheksa protsenti 58 miljoni euroni ja maksuvõlgade summa 13,4 protsenti ligi 61 miljonini.
Kõrge krediidiriskiga ettevõtete arv moodustab aktiivsetest ettevõtetest üksnes 12 protsenti, mis on Krediidiinfo hinnangul kõigi aegade madalaim näitaja. 2010. aastal oli selliseid ettevõtteid 24 protsenti.
Krediidiinfo ASi asedirektor Alar Jäger rääkis teisipäeval, et kõrge krediidiriskiga tegevusalad on endiselt ehitus ning majutus ja toitlustus, kus riskantseid ettevõtteid on jaanuari seisuga vastavalt 25 ja 16 protsenti.
Maksuvõlgade ja maksehäiretega ettevõtete arv on vähenenud pea kõikides majandussektorites, kuid selliste ettevõtete arv suurenes statistika põhjal siiski endiselt ehituses, hulgi- ja jaekaubanduses ning põllumajandussektoris, rääkis Jäger. Maksehäirete summad suurenesid ehituses 60 protsenti, hulgi- ja jaekaubanduses 44 protsenti ja põllumajanduses 16 protsenti. Maksevõlgade summa kasvas ehituses 16 protsenti.
Jäger ütles, et hulgi- ja jaekaubanduses on suurimates probleemides endiselt väikeettevõtted, mida järjest suletakse, kuna suuremad ja tugevamad konkurendid tulevad peale. «Tugevamad muutuvad tugevamateks, nõrgemad nõrgemaks,» lisas ta
Maakonniti on maksuvõlgadega ettevõtete arv kõige enam ehk 27 protsenti vähenenud Ida-Virumaal, järgnevad Lääne- ja Järvamaa 26 protsendiga. Maksehäiretega ettevõtete arv on enim vähenenud Hiiu-, Võru- ja Valgamaal, vastavalt 39, 32 ja 31 protsenti.
Maksuvõlgades on Jägeri sõnul rohkem väiksemad ettevõtted.