Mullu tehti projekti «Kodud tuleohutuks» raames ohutumaks 425 kodu üle Eesti, neist 48 Valga-, Võru- ja Põlvamaal.
Kagu-Eestis tehti aastaga tuleohutumaks ligi 50 kodu
Põlvamaal said läinud aastal päästeameti ja omavalitsuste koostöös tuleohutumaks seitse kodu, neist neli said uue ahju ja üks uue pliidi. Elektrisüsteem tehti korda kolmes kodus. Kütteseadmeid remonditi ühes majapidamises. Ühes kohas toetati korstnapühkimise teenuse ostu ja kahes ehitati uus korsten või korstnapits.
Mõnes elamises oli vaja teha mitmed nendest töödest korraga. Päästeameti antud toetussumma tööde tegemiseks oli kokku 17 300 eurot. Põlvamaa omavalitsused andsid juurde 9725 eurot, teatas Lõuna päästekeskus.
Projektiga jätkatakse 2021. aastal ning päästeameti antav toetussumma jääb esialgse prognoosi järgi 18 000 euro juurde. Päästjate kodunõustamiste andmete põhjal on Põlvamaal vähemalt 55 kodu, kus elanike endi vahendid ohutusse panustamiseks on äärmiselt piiratud ja selleks vajatakse pakilist kõrvalabi.
2020. aasta lõpuperioodil käisid päästjad taas nõustamas kodudes, kus oli eelnevatel aastatel riigi toel küttekoldeid korda tehtud või uuendatud elektripaigaldisi. Põlvamaal külastati 25 projektis osalenut, kellest mitmed on jätkanud kodu ohutuse parandamist elektripaigaldise uuendustöödega. Vaid ühel juhul pidi nentima, et riigi rahaga tehtu on ainus muutus ning inimene omalt poolt lisaks ohutusse ei panustanud.
Võrumaal tehti tuleohutumaks 12 kodu
Võrumaal tehti mullu tuleohutumaks 12 kodu, neist kuus kodu said uue ahju. Elektrisüsteem tehti korda neljas kodus. Kütteseadmeid remonditi viies kodus. Kolmes kohas toetati korstnapühkimise teenuse ostu ja kolmes ehitati uus korsten või korstnapits. Mõnes kodus oli vaja teha mitmed nendest töödest korraga.
Võrumaal korda tehtud ahi.
Lõuna päästekeskus
Päästeameti antud toetussumma tööde tegemiseks oli kokku 29 476 eurot, Võrumaa omavalitsused andsid juurde 21 115 eurot.
Projektiga jätkatakse alanud aastal ning päästeameti antav toetussumma jääb esialgse prognoosi järgi 30 000 euro juurde. Päästjate kodunõustamiste andmete põhjal on Võrumaal vähemalt 188 kodu, kus elanike endi vahendid ohutusse panustamiseks on äärmiselt piiratud ja selleks vajatakse pakilist kõrvalabi.
Võrumaal külastati aasta lõpul 42 varasemates projektides osalenut, kellest suur enamus on riigi toel tehtud töödega rahul ning hoiavad saadud ohutumat kodu heaperemehelikult.
Valgamaal aidati 29 kodu
Valgamaal tehti 2020. aastal tuleohutumaks 29 kodu. Kuus kodu said uue ahju ja kolm uue pliidi. Elektrisüsteem tehti korda kahes kodus. Kütteseadmeid remonditi neljas kodus ja kahes ehitati uus korsten või korstnapits. Ühte kodusse paigaldati õhksoojuspump. Mõnes kodus oli vaja teha mitmed nendest töödest korraga.
Valgamaal korda tehtud ahi.
Lõuna päästekeskus
Päästeameti antud toetussumma tööde tegemiseks oli kokku 26 156 eurot, Valgamaa omavalitsused andsid juurde 12 035 eurot. Projektiga jätkatakse 2021. aastal ning päästeameti toetussumma jääb esialgse prognoosi järgi seekord 18 000 euro juurde.
Päästjate kodunõustamiste andmete põhjal on Valgamaal vähemalt 111 kodu, kus elanike endi vahendid ohutusse panustamiseks on äärmiselt piiratud ja selleks vajatakse pakilist kõrvalabi.
Valgamaal külastasid päästjad 15 varasemalt projektis osalenut ja hea meel oli tõdeda, et enam kui pooled nendest on ka projekti järel leidnud võimalusi elupinna veelgi ohutumaks muutmiseks, teatas Lõuna päästekeskus.
Abi on saanud 1088 majapidamist
Projekti «Kodud tuleohutuks» eesmärk on tuleohutumaks muuta kodud, mille elanikud end ise aidata ei saa: lasterikkad pered, üksi elavad eakad ja puuetega inimesed. Abisaajad valivad välja omavalitsused ja päästeamet.
«See aasta on olnud keeruline meie kõigi jaoks, selliselt mõjus viirus ka projektile,» ütles projekti koordinaator Grete Arumäe. «Kuna väljavalitud kodude elanikud kuuluvad tihtilugu ka riskigruppi, siis olid tööd kevadel mitu kuud peatatud. Vaatamata sellele said omavalitsused suurepäraselt hakkama ja selleks aastaks on projekt edukalt lõpusirgel.»
Eestis põleb eluhooneid igal aastal umbes sama palju kui Põhjamaades, kuid tules hukkub Eestis mitu korda rohkem inimesi. See tähendab, et liiga paljud Eesti kodud ei ole nende elanikele ohutud.
Tulesurmade statistika kohaselt on suurimas riskirühmas nendes samades kodudes üksi elavad eakad või sotsiaalselt mittetoimetulevad inimesed. Aastal 2020 oli 22. detsembri seisuga kokku 578 kodutulekahju, milles hukkus 34 ja vigastada sai 83 inimest. Eluhoonetulekahjude peamised tekkepõhjused on hooldamata ja korrast ära kütte- ja elektriseadmete kasutamine ning rikked elektripaigaldistes ja -seadmetes.
Riigi panus projekti oli 2020. aastal 600 000 eurot ning omavalitsused lisasid 313 000 eurot. Korda tehti kütte- ja elektrisüsteeme, paigaldati õhksoojuspumpasid, gaasiseadmeid ja vingugaasiandureid. Ühes kodus teostatud tööde keskmiseks maksumuseks kujunes 3500 eurot.
Päästeameti, siseministeeriumi ja omavalitsuste ühine kodude tuleohutuks tegemise projekt algas aastal 2018. Selle aja jooksul on abi saanud 1088 majapidamist.