Käimasoleval jahihooajal on Kagu-Eestis kütitud üheksa hunti

Kui seni tohtis hundijahti pidada novembrist veebruari lõpuni, siis kohtu otsusel lükkub alguskuupäev edasi. Foto: Toomas Huik / Postimees

Jahimehed on novembriga alanud hooajal lasknud Eestis kokku 51 hunti.

Jahimehed on tänavuse hundijahihooaja esimese kahe kuuga lasknud Eestis kokku 51 hunti ja ühe hundi Harjumaal eriloa alusel hooajaväliselt, selgub keskkonnaameti statistikast.

Pärnumaa jahimehed on tänavu lasknud üheksa ning Lääne-Viru- ja Järvamaa kütid kummaski maakonnas kaheksa hunti. Võru- ja Raplamaa kütid on lasknud kummaski maakonnas viis ja Põlvamaa jahimehed on tabanud neli hunti.

Harjumaa kütid on lasknud kolm ning Ida-Viru-, Jõgeva-, Tartu- ja Viljandimaa kütid igas maakonnas kaks hunti. Läänemaa jahimehed on sel hooajal aga lasknud ühe hundi. Valgamaal, Saaremaal ja Hiiumaal hunte lastud pole.

Keskkonnaamet lubas novembriga alanud ja veebruariga lõppeva hooaja esimeses järgus küttida 140 hunti, kuid MTÜ Eesti Suurkiskjad esitas seepeale Tallinna halduskohtule kaebuse ja kohus peatas osalise küttimismahu. Seega võib 140 asemel küttida 72 hunti.

Keskkonnaamet kehtestab küttimismahud ohjamisalade põhiselt, kusjuures Hiiumaa, Saaremaa, Pärnumaa-Viljandimaa, Tartumaa-Jõgevamaa ja Põhja-Läänemaa ohjamisaladele esimeses osas küttimismahtu tänavu ei kehtestatud.

Küttimismahtude määramisel võttis keskkonnaamet aluseks keskkonnaagentuuri esitatud hundi küttimisettepaneku ning keskkonnaameti kogutud andmed hundi tekitatud kahjustuste kohta.

«Hundil läheb Eestis hästi. Toitu on tal metsas piisavalt ning kärntõbi ei ole väga suur probleem. Praeguste vaatlusandmete põhjal on Eestis kindlalt teada 22 hundi pesakonna olemasolu, hinnanguliselt on pesakondi Eestis kuni 32,» ütles keskkonnaameti jahinduse ja vee-elustiku büroo juhataja Aimar Rakko.

Eelmisel hooajal kütiti Eestis 44 hunti lubatud 82-st. Üle-eelmisel hooajal tohtis Eestis küttida 65 hunti, kuid reaalselt kütiti 66 hunti, neist kuus eriloaga väljaspool jahiaega.

Hundijahti tohib Eestis pidada varitsus- või hiilimisjahina 1. novembrist kuni 28. veebruarini.