Ratastoolis noormees: takistused on rohkem enda peas

Kuigi Andres Illak on optimist, tunnistab ta, et loomulikult on ette tulnud ka meeleheitehetki. «Eks praeguseni mõtlen vahel, et äge oleks teistmoodi. Aga elu ongi karm ja ebaõiglane. Igaüks peab hakkama saama.» Foto: Arvo Meeks

Juristina töötav Andres Illak, kes pärast rasket avariid on ligi pool elu ratastoolis veetnud, ütleb: «Enne kui see olukord on tekkinud, arvame, et on kaks varianti: kas surra või terveks saada. Tegelikult ei ole.» Tema sõnul pole isegi variante, kas leppida raske saatusega või ei – tuleb lihtsalt edasi liikuda. Kolmanda magistrikraadi poole teel olev mees ärgitab erivajadustega inimesi oma õiguste eest seisma ja annab panuse ka kohalikku poliitikasse.

Andres Illak (33) saabus Valgas peetud vestlusele autoga otse Tartust, kus tal lisaks Valgale ja Tsirguliina-kodule töölaud asub. Autot juhib mees ise ja see on tänapäeval väga lihtne, nagu ta hiljem selgitas. Masinale lisatakse selleks spetsiaalne juhtkang. «Tõmmates annad gaasi, lükates pidurdad. Rooli keerad ühe käega.»

Huligaansus on tal siiski rooli taga raskendatud. «Talvel kässariga kurve ei saa võtta. Pean ühe käega gaasi andma, ühega käsipidurit tõmbama, ühega rooli keerama,» naeris ta.