Räpinas mälestati Vabadussõjas võidelnuid

Pühapäeval koguneti Vabadussõja relvarahu aastapäeval Räpinas Vabadussõja ausamba juurde, et avaldada vaikuseminutiga austust Vabadussõjas võidelnutele ja langenutele.

Mälestustseremoonia toimus samal kellaajal, kell 10.30, kui 1920. aastal vaherahu välja kuulutati.

Lühikeste sõnavõttudega meenutasid möödunud ajalooliste sündmuste olulisust Räpina vallavanem Enel Liin, kirikuõpetaja Urmas Nagel, Räpina vallavolikogu aseesimees Tiit Kala ning Kalle Mälberg.

Kaitseliidu Põlva maleva esindajad, noorkotkad ja kodutütred süütasid küünlad ning asetasid pärja Räpina Vabadussõja ausamba jalamile.

Vabadussõda algas 28. novembril 1918. aastal Punaarmee pealetungiga üle Narva jõe. Eesti rahvavägi oli alles loomisel ning esialgu Vene vägede ees taanduma pidanud eestlased suutsid 1919. aasta kevadeks soomlaste ja teiste liitlaste toel Eesti uuesti vabastada. 31. detsembril 1919. aastal sõlmiti Eesti vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahelistel läbirääkimistel vaherahu, mis nägi ette sõjategevuse lõpetamist Eesti ja Nõukogude Vene rindel 3. jaanuaril 1920. aastal kell 10.30. Kuu hiljem, 2. veebruaril 1920. aastal sõlmiti Tartu rahuleping. 402 päeva kestnud Vabadussõda lõppes eestlaste võiduga, Eesti kaotas sõjas üle 6000 inimese.

1920. aastatel sai alguse tava 3. jaanuaril relvarahu kehtima hakkamise hetkel pidada vaikuseminutit, austamaks Vabadussõjas Eesti vabaduse eest võidelnuid. Räpinas kutsus traditsiooni kuue aasta eest, 2015. aastal uuesti ellu Räpina Koduloo- ja Aiandusmuuseum.