Vabadust ei piira maskid, vaid õiguste loovutamine

Põim Kama. Foto: Tiit Loim

Aasta algul on tavaks kokkuvõtteid teha ja sihte seada. Viiruseaasta muutis paljut ning tulevik on ebakindel. Segastel aegadel hakkavad libisema need väärtused, mis alles äsja olid täiesti enesestmõistetavad.

Näib, et jätsime selja taha Suure Ootamise Aasta. Oodati pööret paremusele, vabaduste ja võimaluste taastumist, mingit kergendust. Seda sügavat hingetõmmet, et phuhh, nüüd on lõpuks möödas! Parema homse ootus hoiab inimest käimas ka siis, kui muidu suurt põhjust pole.

Teisest küljest on oht, et ootama võib jäädagi. Mingit väljastpoolt tulevat lahendust. Et keegi kuskil kaugel ja kõrgel otsustab midagi või et midagi juhtub ning küll siis läheb paremaks. Me isegi enam ei märka, kuidas tasapisi hangub nii iseeneses kui ühiskonnas hoiak, et elu on kellegi teise teha ja inimene ise enam ei vastutagi.