Margus Lepik: Valga valla võidud ja kaotused

Margus Lepik Foto: Tiit Loim

Aastal 2017 ellu viidud haldusreformi eesmärgiks seati võimekamad omavalitsused. Nüüd, kolm aastat hiljem, võime ehk hinnata, kas ja kuivõrd on see eesmärk Valga vallas täitunud ning kes on reformi suurimad võitjad ja kaotajad.

Liituvatele omavalitsustele eraldatud ühinemisraha osutus mitmel pool esimeseks suureks rahasüstiks üle pikkade aastate. Otsuse raha kulutamise üle sai teha iga liituv volikogu kohapeal, sest just kohalikud teavad kõige paremini, mida ühes või teises paigas oleks kõige rohkem vaja ära teha. Laiemalt vajas ühinemisleping kõigi liituvate valdade kokkulepet, mis sundis koos tulevikule mõtlema ja kõigile sobiva ühisosa leidma. Selle esimese koostööprooviga saadi hakkama ja ühinemise kiitsid heaks kõik vallad.

Kõikidesse endistesse vallakeskustesse pidid elanike kohapealseks teenindamiseks jääma teenusekeskused. Liituvad vallad valisid nende asukohad ja ühinemisrahast toetati mitme kordategemist. Tagasi vaadates näib, et üks parimaid toonaseid otsuseid oli endise Karula vallamaja remontimine. Kolm aastat hiljem majas elu keeb, tegutsevad raamatukogu, noortekeskus ja muinsuskaitseselts, keldrikorrusel on harrastajatele avatud lasketiir ja kaljuronimissein. Selle eduloo taga on ennekõike aktiivsed kohalikud, kes maja sisustamisel initsiatiivi haarasid, ja samuti kõik need, kes uued ruumid omaks võtsid ja seal aega veetma hakkasid.