/nginx/o/2012/01/25/928052t1hdc89.jpg)
Täna kell 13 tulid üle Eesti Toompeale meelt avaldama noored, kes soovivad, et Riigikogu jätaks pooleli kõrgharidusreformi teise lugemise.
Üliõpilane: tudengid ei vaja sellist kohtlemist nagu ajateenijad
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Valgamaalt läks meelt avaldama nii tudengeid kui ka keskkooliõpilasi. Tartu Ülikooli üliõpilane Katre Kikkas sõitis Tallinnasse viie noorega, Tõrvast startis samuti viis noort. Ennelõunal ütles ta, et kindlasti tuleb maakonnast Toompeale veel noori, kuid nende arvu ei osanud ta ennustada.
«Võin julgelt öelda, et näiteks Tsirguliina keskkoolis oli 20–30 inimest, kes tahtnuks tulla,» sõnas Kikkas, kes ütles, et keskkooliõpilaste ehk võimalike tulevaste tudengite seas on praegused üliõpilased teinud teavitustööd ja selgitanud tehtava reformi tausta. «Nad ei taju muidu hästi koormust, mis ülikoolis võib tulla ja õppesüsteemi.»
Need, kes semestris 30 ainepunkti kätte ei saa, peavad eelnõu kohaselt õppimise eest maksma hakkama. Noorte tulevikule see Kikkase kinnitusel head ei tooks.
«30 ainepunkti suurendaks tudengite õppekoormust nii palju, et ei jääks aega huviringidega tegeleda ning õppetöö oleks pelgalt akadeemiline. Samuti võtavad tudengid siis rohkem aineid, sest kui jääd näiteks haigeks või juhtub midagi muud, võid mõnest ainest seepärast läbi kukkuda,» selgitas Kikkas.
Eesti üliõpilaskondade liit (EÜL) on teinud ettepaneku, et tudeng peaks tasuta õppimiseks täitma vähemalt 75% ainepunktide arvust, kuid see ettepanek lükati tagasi.
Ka kardab Kikkas, et ülikooliharidus jääb eliidile, kellel selleks piisavalt raha ning pole kohustust kooli kõrvalt tööl käia, et ära elada. Üks võimalus on seegi, et noored suunduvad õppima välismaale, näiteks Soome. «Ja see on probleem juba praegu,» nentis Kikkas.
Haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo püüab Kikkase arvates oma ministriaja jooksul midagi suurt ära teha. «Kuna nende valimislubadus oli tasuta kõrgharidus, üritavad nad seda ka läbi viia. Ta on olnud ka kaitseminister, ent tudengid ei vaja sellist kohtlemist nagu ajateenijad.»
EÜLi esimees Eimar Veldre arvas, et meeleavaldusele tuleb üle tuhande inimese. «Oluline on oma sõnum edasi anda, et Riigikogu teaks, mida ootame,» lausus ta. «Kui meid kuulda ei võeta, ei jäta me seda asja sinnapaika, oleme kaalunud ka presidendi poole pöördumist.»
Väiksemad meeleavaldused toimuvad veel Tartus, Pärnus, Võrus ja Kuressaares.
Peale selle on inimesed kõrgharidusreformi vastu ka sotsiaalmeedias, kus kirjutavad toetusavaldusi ja lisavad profiilipiltidele toetusmärke. Facebooki selleteemalisel lehel on lubanud meeleavaldusel osaleda 949 inimest.