Külmad ilmad toovad kaasa tulekahjud

Katkine korsten. Foto on illustreeriv. Foto: Arvo Meeks / LEPM

Ilmateenistuse andmetel langeb lähipäevil õhutemperatuur veelgi rohkem ja päästeameti varasem kogemus näitab, et külmakraadide lisandudes suureneb hüppeliselt tulekahjude ning tules hukkunute arv. 

2016. aasta jaanuaris hukkus külmalaine ajal tulekahjudes kolme nädalaga 11 inimest. 2018. aastal oli kahenädalase külmalaine ajal 4 hukkunut. Viimastel aastatel on talved olnud soojemad, kuid õnnetusi juhtub sellegipoolest palju.

Aastatel 2019-2020 põhjustas 102 eluhoone tulekahju kütteseadme kasutamine, 26 korral peitus põhjus kütteseadme rikkes ning 20 korral oli tegemist tahmapõlenguga. Kurvad tagajärjed kaasnevad ülekütmise, hooldamata küttesüsteemide, põlevmaterjalide hoiustamisega küttekollete läheduses ning tuha paigutamisel põlevmaterjalist anumatesse.

Külma ilma korral kiputakse kütma maja ühe korraga võimalikult kuumaks, kuid Päästeamet soovitab pigem kütta korraga vähem, kuid sagedamini.

„Ahju, pliidi, kamina ja muude küttekehade läheduses ei tohi mitte mingil juhul olla kergesti süttivaid esemeid nagu vaipu, küttepuid, vanapaberit, mööblit ja muud. Siiber tuleb sulgeda alles siis, kui söed enam ei hõõgu, vastasel juhul tekib vingugaas, mis pääseb tuppa ning võib võtta elusid. Kui levinud on arvamus, et süte hõõgumise ajal suletud siibri puhul püsib ahi kauem soe, siis pottsepad kinnitavad, et testid ja katsed lükkavad selle arvamuse ümber,“ kordab põhitõed üle Päästeameti ennetusosakonna juhataja Viktor Saaremets.

Ta lisab, et kui lisasoojuse saamiseks võetakse kasutusele elektrilisi radiaatoreid või soojapuhureid, tuleb jälgida elamise elektrisüsteemi võimalusi ja vältida ülepinget. Ülalmainitud soojaallikaid ei tohi mitte mingil juhul riideesemetega kinni katta.

Külmade ilmade saabumisel kerkib ka korralikult soojustamata torude jäätumise probleem. Torustike külmumise vältimiseks tuleb need katta lisaisolatsiooniga. Torustike sulatamine lahtise tulega, näiteks leeklambiga, on rangelt keelatud. Jäätunud torude ohutuks sulatamiseks võib kasutada soojakaableid või järelevalve all olevat soojapuhurit.

Lisaks õigetele kütmisvõtetele vastutavad ohutuse eest ja päästavad elusid töökorras suitsu- ja vingugaasiandurid. Riigikogu kiitis heaks seadusemuudatuse, mille kohaselt muutub vingugaasiandur kohustuslikuks igas kodus, kus on ahi, puuküttepliit või kamin. Vingugaasiandur tuleb paigaldada esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui 1. jaanuaril 2022. Seni on vingugaasiandur olnud kohustuslik vaid neis eluruumides, kus asub korstnaga ühendatud gaasiseade.

Eelmise aasta statistika kohaselt on tule tõttu elu kaotanute keskmine vanus 62 aastat.