R, 9.12.2022

VIDEOLUGU ⟩ Aianduskool paneb Eesti lapsed kurki kasvatama

Arved Breidaks
, reporter
Aianduskool paneb Eesti lapsed kurki kasvatama
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments

Räpina aianduskool alustas kaheksandat korda üle-eestilise taimekasvatusprojektiga, kus 300 õpilasrühma panevad veebruaris idanema kurgiseemned, et järgnevate kuude jooksul taimede kasvamist jälgida, tähelepanekuid teha ning kevadel ka saak korjata.

«Aianduskool saadab kõikidele registreerunud osalejatele hariliku kurgi seemned ja hakkame neid sõbrapäeval üheskoos kasvatama,» selgitas aianduskooli haridustehnoloog Katrin Uurman. «Uurime, milline see kurgitaim on, kuidas ta kasvab, kuidas õitseb, millised on tema lehed, millised on tema viljad ja kevadeks püüame ikkagi ka saaki saada.»

Huvi aianduskooliga koos harilikku kurki (Cucumis sativus) kasvatada osutus oodatult suureks. Eelmisel nädalal avatud registreerimisel said kohad täis vaid paari tunniga. Kõige enam koole-lasteaedu pani end kirja Harjumaalt, järgnesid Tartumaa ja Pärnumaa.

«Ootame osalema kuni 300 rühma ja igale rühmale saadame ka paki seemneid. Rühmade suurused on erinevad ning osalejaid võib kokku tulla kuni 10 000, sest ühes rühmas võib olla 20-30 õpilast,» lausus Uurman.

Noori kurgikasvatajaid oma tärkavate taimedega omapäi ei jäeta, sest töös löövad kaasa ka aianduskooli aedniku eriala õpilased, kes jagavad nõuandeid ja õpetussõnu. «Kindlasti tahab kurk soojust,» rõhutas õpetaja Uurman. «Sellise talvise kasvatamise ajal on ta kindlasti soojanõudlik ja niiskusnõudlik. Sooja võiks olla 20 ja pluss kraadi.»

Lasteaia- ja koolilastega koos tehtav taimekasvatusprojekt sündis aianduskoolis eelmise kümnendi alguses soovist lastele taimede hingeelu lähemalt tutvustada ning lasta neil sõrmed mullaseks teha. Kõige menukamal aastal oli osa võtvaid gruppe lausa 1000, kui kasvatati melissi ja suhkrulehte ning projektil oli riigi tugi.

«Esimesel korral oli meil taimeks potitomat ja mõtlesime, et kui palju võiks üle Eesti olla huvilisi haridusasutusi, kes tahaksid meiega koos katsetada tomati kasvatamist aknalaual,» meenutas Uurman. «Osalisi oli tol korral üle 500 grupi, lisaks lapsevanemad, kes tundsid väga suurt huvi, kuidas nende lastel läheb. Samuti on seda projekti kasutatud üldhariduskoolide vanemates klassides uurimistööna.»

Varem toetas riik ettevõtmist hasartmängumaksu fondist, kuid pärast selle rahaallika sulgemist on rohenäppude projekt jäänud sõltuma üksnes eratoetajatest, kes panid tänavu välja kurgiseemned ning kasvumulla. Aianduskoolis loodetakse, et ehk leidub veel toetajaid, kelle abil projektil hing sees hoida ja et tuleval aastal saaks tänavusega võrreldes rohkem lapsi kaasata. Projektiga on aastate jooksul olnud haaratud kõik Eesti maakonnad ning lisaks Eesti kool Riias.

Nartsiss kipub Räpinas juba õide

Sel ajal kui Lõuna-Eestis paugub väljas pakane, käib Räpina aianduskooli kasvuhoones aga rohelise sibula lõikus, kevadiste sibullillede ajatamine ning kohati kipub mõni nartsiss juba ka õide puhkema.

«Looduses on vaikelu, aga kasvuhoone töötab oma tavalises rütmis,» ütles aianduskooli õppemajandi juht Urmas Roht. «Põhiasjad, millega praegu tegeleme on rohelise sibula ja sibullillede ajatamine. Hakkame tooma külmast välja nii nartsissi, tulpi, hüatsinti ja hakkame tegelema sellega.»

Kevade ootuses on juba külvatud võõrasemad, mille järele igal aastal valitseb tohutu nõudlus ning peagi ootab neid ees pikeerimine. «Ega kaugel ole ka see aeg, kui hakkavad tulema suvilillede noortaimed, mida potti ja amplisse panna. Nii et meie töö käib täies mahus,» lisas Roht.

Aiandus tegi eelmisel, piirangutest tulvil aastal tema sõnul läbi suure edenemise, millist taimekasvatajad polnud aastaid näinud. «Inimesed on isolatsioonis rohkem pühendunud oma koduaedadele ja haljastusele ning taimede ostmine oli tõeliselt hea,» kinnitas Roht. «Nii et meile on tegelikult see koroonaviirus hästi mõjunud.»

Ka eelolev kevad tõotab tulla samas vaimus. «Tasapisi oleme hakanud rajama jaapani ilukirsside alleed ja kui need mõne aasta kosuda saavad, siis võib Jaapanisse sõitmata näha meil kevadist kirsside õitsemist. See on üks uus asi, mille üle mul on hästi hea meel,» rääkis Roht. «Ja muidugi toome sisse uusi sorte püsililli, et püsilillesõbrad saaksid endale uusi sorte välja valida.»

Räpinas antakse aiandusalast haridust aastast 1924, mil Räpina Reaalgümnaasium nimetati ümber Võru maakonna Räpina avalikuks ühis-põllumajandusgümnaasiumiks.

Märksõnad
Tagasi üles