Kelmid leiavad pettusteks uusi skeeme

Foto on illustreeriv. Foto: Sander Ilvest / Postimees

Internetis ja telefonitsi toime pandavate kelmuste hulk on viimaste aastate jooksul oluliselt kasvanud. Kui mõned aastad tagasi jõudsid politseini juhtumid, kus inimestele helistati ja väideti, et nende viga saanud lähedase päästmiseks on kiirelt raha vaja, siis nüüd on kelmid leidnud uued viisid inimestelt raha välja petta.

Näiteks eelmisel nädalal pöördus politsei poole Võrumaal elav naine, kelle meiliaadressile tuli möödunud aastal ahvatlev pakkumine suure rahasumma saamiseks. Ahvatlev pakkumine osutus pettuseks.

Naine talitas kirja teel saadud juhiste järgi ning kandis raha kätte saamiseks korduvalt üle erinevaid summasid. Kokku kandis naine rahapakkujale üle enam kui 1000 eurot.

Tänaseni pole lubatud suur rahasumma naise kontole laekunud. Naine mõistis, et ta on petta saanud ning pöördus seejärel politsei poole. Juhtunuga seoses alustati kriminaalmenetlus.

Politsei- ja piirvalveameti kelmuste ning majanduskuritegude talituse juht Paul Pihelgas kommenteeris, et kelmid otsivad uusi kannatanuid üldiselt telefonitsi, tehes inimestele enamasti venekeelseid kõnesid. Näiteks on kõige uuem skeem seotud end pangatöötajana tutvustavate kelmidega.

„Möödunud aastal helistati ühele inimesele panga telefoninumbriga sarnaselt numbrilt ning öeldi, et talle helistatakse Swedbankist. Inimene ütles seepeale, et ta ei ole üldse selle panga klient ja temal on konto SEB pangas. Seepeale muutis telefoni otsas olev kelm kohe oma juttu ja ütles, et ta helistabki hoopis SEB pangast ning inimese kontol tehakse kahtlast tehingut, mis tuleb kohe peatada ja selleks on vaja tema PIN-koode.” Kahjuks andis inimene kelmile oma koodid ja jäi oma rahast ilma.

Samuti on talituse juhi sõnul juba mõne aasta vältel kahju tekitanud erinevad kahtlased investeerimispakkumised. Üldjuhul on tegu venekeelsete telefonikõnedega, kuid on ka mitmeid juhtumeid, kus inimene ise leiab internetist investeerimispakkumise, jätab oma kontaktid ja temaga võetakse ühendust.

Kõik võeti ära

Näiteks eelmisel aastal meelitati üks vanem proua telefoniteel investeerima. Naine kuulas petturi juttu ja jäi seda uskuma. Kandis veebiplatvormile järjest suuremaid summasid raha. Ühel hetkel sai ta aru, et raha enam platvormilt välja võtta ei saa ja ta on langenud kelmuse ohvriks. Selleks hetkeks oli naisterahvas kogu oma varast ilma jäänud. Kui naisel polnud enam midagi anda, helistasid talle taaskord kelmid, kes esitlesid end kui abistajaid, kes aitavad kelmuste ohvritel raha tagasi saada. Abi saamiseks oli vaja jälle raha maksta. Naine langes uuesti kelmide õnge ning kandis neile raha. Viimasel korral helistati naisele taas kelmide poolt ning naine kurtis, et tal on pangakontol järgi vaid mõnikümmend eurot. Telefonist öeldi talle, et sellest piisab, et kogu tema juba makstud raha päästa. Paraku oli ka see vale.

„Kelmid viivad inimese eksitusse, et saada ligipääs inimese arvutile, andmetele ja pangakontole ning sealt raha varastada. Tihti palutakse inimesel end Smart-ID vahendusel tuvastada, kuigi tegelikult logib kelm selle abil pangakontole sisse,” lisas Pihelgas.

Tasub teada, et ükski pangatöötaja ei palu inimesel telefoni teel oma andmeid väljastada ning paroolide või koodide küsimine peaks tegema äärmiselt ettevaatlikuks. Kõige kindlam on kõne lõpetada ja siis ise pangaga ühendust võtta või oma kontole sisse logida ja veenduda, et kõik on korras.

Pihelgas paneb inimestele südamele, et enne igasugust investeerimist tuleb teha põhjalikku eeltööd ja uurida, kuhu raha paigutada. „Kiirelt suurt tootlust lubavad kõned ei ole realistlikud. Soovitame kõne kohe katkestada ja kelmidega mitte suhelda.”

Mitmel juhul on inimesed võtnud ka laenu, et rohkem investeerida või on kelmid inimeste andmeid ära kasutades võtnud nende nimele laenud ja selle raha kohe varastanud. „Kelmuse ohvriks langemisega kaasneb tihti ka suur häbitunne, kuid kindlasti tasub sellest rääkida oma lähedastele, et murega mitte üksi jääda.”

Raha tagasi ei saa

Välja petetud raha liigub kiirelt mitmete ülekannetega välismaale, kuni see sularahas välja võetakse. Raha on võimalik tagasi saada näiteks juhul, kui inimene ise koheselt mõistab, et teda on petetud ja annab sellest oma pangale teada. „Paraku mõistavad mitmed investeerimispakkumise saanud inimesed alles nädalaid või isegi kuid hiljem, et tegemist on pettusega.”

Selliste kelmuste puhul on tegemist rahvusvahelise kuritegevusega. „Kelmid teavad, et tõenäosus vahele jääda on tunduvalt suurem, kui kogu tegevus toimub ühes riigis. Seetõttu otsitakse ohvreid välismaalt. Piiriüleste kuritegude uurimine on aeganõudev ning koostööd teeme erinevate riikide politseiga. Sarnaseid kelmusi on toime pandud ka teiste Euroopa Liidu riikide elanike vastu.“

Populaarsed skeemid

Kõne-pangast-skeem hakkas levima eelmise aasta juuli keskpaigast. Eesti elanikele hakkasid tulema venekeelsed kõned inimestelt, kes esitlevad end Swedpanga või ka SEB panga töötajana. Tihtipeale tulevad kõned Swedpanga klienditoenumbrit meenuvalt numbrilt lõpuga 310.

Tundmatud venekeelsed inimesed, nii mehed kui naised, esitlevad end panga turvaspetsialistina ja püüavad jätta muljet, et näiliselt aidata inimesi oma kontol oleva raha kaitsmisega. Klienti üritatakse veenda selles, et kontol toimuvad kahtlased tehingud või keegi üritab ohvri e-panka sisse häkkida.

Võidakse öelda, et on vaja paigaldada kontole lisakaitset ja palutakse öelda oma kasutajatunnus ja seejärel sisestada Mobiil-ID või Smart-ID PIN-koode. Sisestades oma PIN-koodid, kinnitab kahjuks inimene sisse logimise ja raha ülekandmise oma kontolt võõrastele kontodele. Ühe sellise kõne sai isegi Swedpanga töötaja.

Eelmise aasta detsembri lõpu seisuga seisuga on registreeritud üle 190 juhtumi ning kahju moodustab rohkem kui 620 000 eurot.

Investeerimispakkumisega seotud kelmused levivad juba vähemalt kolm aastat. Peamiselt on tegemist telefoni teel levivate venekeelsete kõnedega, kus pakutakse väga kõrget tootlust ja rikastumist juba mõne päevaga. Inimesed on ka ise internetist leidnud reklaame väidetava investeerimisvõimaluse kohta, jätnud oma kontaktandmed ja siis on nendega ühendust võetud. Üldjuhul pakutakse kauplemist erinevatel börsidel, investeerimist krüptovaluutasse.

Kelmid paluvad ligipääsu inimese arvutile läbi AnyDesk või TeamViewer programmide, millega võetakse üle kontroll arvuti üle ja saadakse ligipääs näiteks pangakontole, aga ka kõikidele teistele arvutis olevatele andmetele. Kelmid väidavad, et tahavad inimest aidata ja ette näidata, kuidas börsid töötavad.

Kelmide eesmärk on inimest võimalikult kaua õnge otsas hoida, et rohkem raha välja petta. Tavaliselt saab inimene alles siis aru, et tegemist on pettusega, kui ta üritab raha välja võtta.

Tavaliselt kestab selline investeerimine mitu nädalat või isegi kuud ning kui inimene tahab raha välja võtta, nõutakse tihti erinevatel ettekäänetel maksude tasumist.

Tihti võtavad inimesed laenu, et rohkem investeerida ja on ka juhtumeid, kus kelmid on võtnud inimese nimele laenu. Lootuses kiirelt rikkaks saada satuvad inimesed finantsiliselt väga keerulisse olukorda.

Detsembri lõpu seisuga sai politsei eelmisel aastal üle 160 teate kannatanutelt ning kahju kokku on ligi 5,6 miljonit eurot. Möödunud aastal teatati politseile ligi 170 sellisest juhtumist kogukahjuga 3,4 miljonit eurot.