Muinsuskaitseamet kutsub inimesi kontrollima, kas neile olulised ristipuud asuvad selleks loodud maa-ameti kaardil ja veenduma, et nende koordinaadid on õiged.
Ristipuude uuendatud kaart ootab täiendusi
«Muinsuskaitseamet menetleb praegu 14 riigimaal paikneva ristimetsa kaitse alla võtmist. Kui need saavad kaitse alla, siis jätkame eramaal kasvavate ristimetsadega,» ütles muinsuskaitseameti looduslike pühapaikade nõunik Pikne Kama. «Seniks, kuni ristipuud pole riikliku kaitse all, aitavad neid kaitsta võimalikult täpsed asukohaandmed. Kõige paremini kaitseb ristipuid aga maaomaniku ja kohaliku kogukonna teadlikus ning hooliv suhtumine.»
Senise andmestiku põhjal on loodud ristipuude kaardirakendus, mida saab ka nutitelefoni vahendusel maastikul käies vaadata. Kuid kindlasti on veelgi ristipuid, mida pole kaardistatud ja mida võib seega ohustada metsalõikus. Sama ristipuude kaardikiht on olemas ka metsaregistris, mille järgi plaanitakse raietöid. Hävinud ristipuud ja –metsad kuvatakse kaardil hallis toonis varjuna, et nende kunagist olemasolu meeles pidada.
Ristipuud on oluline kultuuripärand, millest esimesed kirjalikud allikad pärinevad juba 17. sajandist. Matuse teekonnal risti lõikamine puusse on tänaseni elujõuline traditsioon lõunaeestlaste seas. Selles on segunenud uskumus, et puu on lahkunu hinge uus asupaik ja ta ei tule koju kummitama – nii mälestatakse lahkunut.
«Tegeleme pidevalt ristipuude info kontrollimisega kohapeal ja kanname muudatused kaardile, et võimalikult täpne teave oleks kõigile saadaval. Kutsume kõiki üles kaardiga tutvuma ja ebatäpsustest teada andma,» sõnas keskkonnaameti kultuuripärandi spetsialist Lilian Freiberg. Kaardirakenduses on ka vastav võimalus olemas, valides paremas servas olevast nupureast «Tagasiside» ja määrates teate liigiks «Teade ristipuu kohta».
Lõuna-Eesti ristimetsad, tavaliselt okaspuu- või segametsad, asuvad surnuaedade vahetus läheduses või kirikuteedel ehk küla ja surnuaia vahele jääva metsa ääres. Ristipuid austati ja nende maha lõikamine oli keelatud.