Siim Saavik: arutelu kisub tsirkuseks

Siim Saavik Foto: Arvo Meeks

Kui aastakümneid kasvanud puudest plaanitakse järele jätta vaid kännud, tekitab see kohaliku rahva seas tihti pahameelt. Piltlikult öeldes hakkavad laastud lendama juba selliseid plaane tutvustavatel koosolekutel – ammu enne, kui harvesterid metsa jõuavad.

Riigimetsa majandamise keskus (RMK) on alad, mille majandamisega kaasneb kõrgendatud avalik huvi, nimetanud lühidalt KAH-aladeks. Enne taoliste lankide raiet on kombeks kokku kutsuda avalik koosolek, kus metsaülem huvilistele plaane lahti seletab ja põhjendab. Samas saavad kohalikud sõna sekka öelda ja ettepanekuid esitada. Koosolek on mõeldud vastastikuseks aruteluks.

Olen neil koosolekutel tähele pannud, et üha rohkem on häälekaid sõnavõtjaid, kelle arvates metsa üleüldse mitte mingitel tingimustel raiuda ei tohiks. Pahameel igasuguste raiete vastu aina kasvab. Eriti tuliseks läheb olukord, kui mõnes metsatukas on kavas ette võtta mitte harvendus-, vaid lageraie. Lubadus, et samasse kohta istutatakse kohe uued puuistikud, metsakaitsjaid reeglina ei rahusta.

Ühtlasi varjutavad sellised «püsikunded» kohaliku rahva häält.

Ja mõnikord tehakse asjaliku aruteluna plaanitud koosolekust lausa tsirkus. Näiteks jaanuaris, kui Otepää vallas Apteekrimäel RMK esindaja sealseid metsamajandamise kavasid tutvustas, sammus ühtäkki mööda metsateed kohale mitu üleni nägu katva maskiga inimest, kes koosolekut läbi kaamerasilmade jäädvustama asusid. Kelle või mille eest või vastu nemad võitlesid, jäigi arusaamatuks, sest sõna nad ei võtnud ja osavõtulehele oma nime üles ei kirjutanud.

Nii tekibki küsimus: kas sellistel koosolekutel saavadki asjast huvitatud osapooled oma eesmärki saavutada, see tähendab vastastikku rahuldavale kompromissile jõuda? Äkki on metsakaitsjad vinti natukene üle keeranud? Kui koosolekutel käib kohal anonüümne seltskond, kelle peamine soov on vaid vaatemängu pakkuda, ei vii see ju arutelu kuidagi edasi ning lahendusi ei tulegi. Ühtlasi varjutavad sellised «püsikunded» kohalike hääli. Enamasti ju mõistetakse, et eks metsa peab raiuma ikka – iseasi, kus ja kui palju. See ongi läbirääkimiste mõte.

Muidugi on väga teretulnud, et rahvas tunneb Eesti metsamajanduse vastu järjest rohkem huvi. Protest liiga suurte raiemahtude vastu tuleks aga suunata hoopis riigiladviku poole. On ju riik see tellija, kelle korraldusi RMK täitma peab. Seega on vägagi tervitatav uue peaministri sõnum, et raiesurvet tuleb riigimetsas vähendada.