Jääkaart annab ülevaate ohututest liuväljadest üle Eesti

Jääkaardirakendus annab ülevaate, kus asuvad kodule kõige lähemad uisuplatsid ning missugune on olukord siseveekogude jääl. Foto: Kuvatõmmis

Selleks, et inimesed üle kogu Eesti saaksid ohutult uisutada ja talverõõme nautida, on Päästeameti kutselised komandod ja vabatahtlikud päästjad rajanud rohkesti uisuväljakuid, mille kohta saab ülevaate pidevalt täienevast kaardirakendusest.

Jääkaardirakendus annab ülevaate, kus asuvad kodule kõige lähemad uisuplatsid ning missugune on olukord siseveekogude jääl. „Kuna viimased nädalad on pakkunud nii krõbedaid külmakraade kui ka sulatavaid soojakraade, on jääolud Eesti eri paigus väga erinevad. On piirkondi, kus jääkaane paksus on üle kümne sentimeetri, kuid on ka paiku, kus jää on märksa õhem. Selleks, et inimestel oleks ohutu uisutada ja talvest rõõmu tunda, on kutselised ja vabatahtlikud päästjad loonud üle kogu Eesti kümneid uisuplatse,“ ütles Päästeameti ennetustöö osakonna ekspert Mikko Virkala.

„Kuigi ametlikku jääle mineku keeldu praegu ei ole, tuleb siiski veenduda, et jää kannab ning on piisavalt tugev. Meeles tuleb pidada, et jääkattele tohib minna alles siis, kui selle paksus on vähemalt 10 sentimeetrit. Õhem jää on habras ega suuda inimest kanda. Praegustes oludes on kõige kindlam nautida talverõõme tehislikel liuväljadel,“ lisas Virkala.

Jääkaart täieneb pidevalt ning sinna koguneb nii tehislikke liuvälju märkiv kui ka siseveekogude jääolusid kirjeldav info. Päästekomandod mõõdavad jää paksust vastavalt ilmastikuoludele, jää olemasolule ja seni, kuni jääolud on muutunud stabiilseks. Eestis on üle tuhande siseveekogu ja igale poole päästjad jää paksust mõõtma ei jõua, kuid kindlasti kontrollitakse jääolusid veekogudel, kus inimesi käib rohkem ning kus oht õnnetuste juhtumiseks on suurem.

Päästeamet kutsub kõiki inimesi üles ettevaatlikkusele ja tähelepanelikkusele veekogude ääres viibimisel. „Lapsevanematel palume rääkida üle hapra jääga seonduvad riskid ning hoida lastel silm peal. Meeles tuleb pidada seda, et jääaluse vee temperatuur on vaid paar kraadi üle nulli ja nii külmas vees suudab täiskasvanu pidada vastu maksimaalselt kümmekond minutit. Laps kaotab sellistes oludes teadvuse veel kiiremini,“ rääkis Virkala.

Kui märkate hädalist või vajate ise abi, siis tuleb esimesel võimalusel helistada hädaabinumbril 112.

Jääkaardi leiab kodulehelt veeohutus.ee ning Google'i kaardirakendusest.

Kuidas käituda?

• Kui jääl viibides ilmnevad ohumärgid (jää pragisemine või vajumine), tuleb viivitamatult keharaskus laiali jagada ning lahkuda. Selleks heida kohe käpukile ja mine kiiresti tuldud teed tagasi.
• Kui aga jää pragisedes ette ei hoiata ja juhtud läbi vajuma, tuleb peatada sügavamale vette vajumine. Kukkumise ajal lükka käed laiali ja kalluta ennast tahapoole. Nii takistad enda üleni vee alla vajumist.
• Mida rutem jääaugust välja saad, seda parem, sest külmas vees muutub inimene kiiresti teovõimetuks. Jääaugust välja saamisel on suureks abiks jäänaasklid. Jääle vinna ennast sinnapoole, kust tulid.
• Jääle pääsenuna rulli ennast või rooma jääaugust eemale. Kaugemal võid püsti tõusta, et lahkuda jäält tuldud teed pidi kindlale maale ja võimalikult soojadesse oludesse.