Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto

Uuring selgitas välja Kagu-Eesti suurima tööstuspotentsiaaliga alad

Võrukivi tehnopargis käib mootorsaanide istmete valmistamine OÜ Estelaxe tootmishoones. FOTO: Arvo Meeks / LEPM

Rahandusministeeriumi tellitud Kagu-Eesti tööstusalade uuring selgitas välja, millised on Kagu-Eesti kõrgeima potentsiaaliga alad, kuhu on mõistlik esimeses järjekorras tööstusalade arendusi planeerida.

Perspektiivsete aladena märgitakse uuringus Võrusoo, Väimela, Põlva, Saverna, Väike-Laatsi ja Helme tööstusalasid, mida iseloomustab hea asukoht, sobiv territoorium, võimalus kasutada erineva suurusega krunte ning liituda kommunikatsioonidega, samuti teiste ettevõtete lähedus. „Uuring on omavalitsustele oluliseks toeks, et üheskoos kavandada mõjusaid arendusprojekte piirkonnas ettevõtluse arengu toetamiseks,“ sõnas riigihalduse minister Jaak Aab.                                                                                             

Tööstusalade arendamiseks on omavalitsustele uuringus välja pakutud võimalikud toetusmeetmeid. „Ettepanek on anda alade arenduseks sobivad riigimaad kiirendatud korras üle omavalitsustele, toetada taristu tänapäevastamist, väljaarendamist ja muud. Koostööprojektide rahastamiseks saab kasutada nii olemasolevaid kui lähiajal käivituvaid toetusmeetmeid maakonna arengueesmärkide saavutamiseks,“ ütles Jaak Aab. Tema sõnul tõi uuring selles osas välja ka parimad praktikad. „Tubliks näiteks on Võrukivi arendus, kus Võru linn koos ettevõtjaga on välja arendanud vajaliku taristu ja hetkel on tööstusala krundid ka kasutuses. Samuti on edulooks Kobela, kus Antsla vald andis arenduseks vajaliku maa ja tänaseks on tööstusalal tegutsemas juba mitu uut asukat.“

Tegemist on Kagu-Eesti ülese koostööprojektiga, kus Valga, Võru ja Põlva maakondade esindajad teevad koostööd ettevõtluskeskkonna arendamiseks. Võrumaa Arenduskeskuse arendusnõuniku Aivar Nigoli hinnangul on uuring hea näide ministeeriumite, riigiasutuste, maakondlike arenduskeskuste ja omavalitsuste koostööst ning riigi soovist toetada regionaalset arengut Kagu-Eestis.

„Kagu-Eestis tegevuskava ütleb, et olemasolevate ettevõtete laienemisele ja uutele investeeringutele võib takistuseks saada ka ettevõtluseks sobiva taristu puudulikkus. Nii oli meil vaja sõltumatut ja professionaalset teadmist, kuidas edasi minna,“ rääkis Nigol.

Tööstusalade arendamise tuleviku üle arutleti 2019 toimunud Kagu-Eesti välitöödel, kus selgus ka uuringu vajadus. Soov oli motiveerida kohalike omavalitsusi rohkem pöörama tähelepanu ettevõtlussuunale.

Uuringu peamiseks eesmärgiks oli kaardistada ja liigitada tööstus- ja ettevõtlusalad Kagu-Eestis lähtuvalt potentsiaalist ja taristu arenduse maksumusest ning sõltumata omandist ja arendajast. Kokku kaardistati 31 Põlva-, Valga- ja Võrumaa tööstusala, mille arendamist omavalitsused oluliseks pidasid. Uuring kajastab regionaalarengu ootuseid, soovitusi ja ettepanekuid tööstusalade rahastusmeetmete väljatöötamiseks.

Tulemused on sisendiks maakonna arengustrateegiale ning abiks omavalitsustele arengukavade ja üldplaneeringute koostamisel. Valminud analüüs annab ülejäänud Eestile ja ministeeriumitele uut teavet ning kindlust tööstusalade arendamisega edasi liikuda.

Uuringu teostas Cumulus Consulting OÜ, töö tellis Rahandusministeerium. Partnerid: Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, Ettevõtluse Arendamise SA ning Põlvamaa, Valga ja Võrumaa arenduskeskused.

Tagasi üles
Back