Euroopa Komisjon asus bioenergia kaitsele

Metsade süsinikuringe. Illustratsioon: Eesti metsaselts

Värskelt avaldatud Euroopa Komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskuse aruanne toob välja bioenergia olulisuse kliimaprobleemide lahendamises, rõhutades puidujääkide kasutuse tähtsust bioenergias. 

„Raportist selgub, et puittoodete tooraine varumisel ja töötlemisel tekkinud ülejäägid omavad tähenduslikku rolli energiatootmises ning aitavad kaasa säästliku metsamajandamise toimimisele,“ ütles Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu tegevjuht Henrik Välja. Raporti kohaselt on hästi toimiv bioenergia sektor vajalik Euroopa biomajanduse tekkimisele ja puidupõhise biokeemia arenguks. 

Metsa- ja puidusektori väärindamisahel on Eestis pikk ning erinevate puidusortimentide kasutus väga heal tasemel. Välja sõnul leiab kasutust iga tooraine töötlemise käigus tekkiv puupind.

„Robotite ja teiste kõrgtehnoloogiliste vahendite laialdane kasutamine võimaldab puitu maksimaalselt kasutada kõrge lisandväärtusega toodete valmistamiseks. Head näited on mööbel ja puitmajad, mille suurepärase kvaliteedi poolest oleme tuntud rahvusvaheliselt. Oksasid, saepuru, puiduhaket ning kõveraid ja mädanikuga puid kasutatakse sõltuvalt puuliigist seevastu näiteks pelleti või saepuruplaadi tootmiseks,“ kirjeldas Välja.

Ehkki erinevate puidusortimendite kasutus on Eestis väga heal tasemel, peitub süsinikneutraalse ringmajanduse suunas liikumisel suur potentsiaal ka puittoodete tertsiaalses kasutuses (majandussektor, mis hõlmab teenindamissfääri harusid, nagu kaubandus, hotellindus, tervishoid jms). „Maailmas viiakse läbi mahukaid teadus- ja arendustegevusi, et tuvastada puidu kui keskkonnasõbraliku ning taastuva materjali kasutusvõimalusi erinevates valdkondades. Üks olulisi suundi on puidupõhine energia, mille raames analüüsitake võimalusi toota puidu- ja biojäätmetest taastuvaid vedelkütuseid,“ tutvustas Välja. 

Kliimaprobleemidele ja energiaküsimustele lahenduste otsimine on 21. sajandi üks olulisemaid väljakutseid. „Süsiniku hoidmine maapõues on odavam, kui selle hilisem õhust kinni püüdmine ja ladustamine. Puidu kasutamine energeetikas võimaldab pööritada juba atmosfääris olevat süsinikku,“ sõnas Välja.

Ta selgitas, et puud talletavad endasse kasvades süsinikku, mis jääb pikalt seotuks sellest valmivasse tootesse. Samuti on puit kergesti ümbertöödeldav materjal, mis edendab taaskasutust. Toodete valmistamiseks liiga madala kvaliteediga puidusortimentide kasutamine energia tootmiseks aitab omakorda vältida täiendavate fossiilsete ja taastumatute materjalide kaevamist maapõuest. 

„Selleks, et kliimaprobleeme leevendada, on juba süsinikuringes oleva süsiniku kasutamine energia tootmiseks vastutustundlik alternatiiv fossiilsetele toorainetele, mis üksnes süvendavad kasvuhooneefekti. Järeltulevatele põlvedele elamisväärse elukeskkonna pärandamiseks tuleb otsustavaid samme astuda juba täna,“ ütles Välja. 

Ehkki globaalne nõudlus biomassi järele suureneb, on Välja sõnul esmatähtis tagada Eesti metsade hea tervis ja jätkusuutlikkus. Raportis on esitatud alad, millelt varutud biomassi tuleb bioenergeetikas vältida. Nende seas on näiteks metsamaa muutmine mitte metsamaaks või kõrge süsinikupangaga märgaladelt varutud biomass. 

„Eesti metsamaa pindala kasvab ja metsa tagavara aastane juurdekasv ületab raiemahtu. Meie metsi majandatakse kestlikult ja võttes arvesse majanduslikke, looduslikke, kultuurilisi ja sotsiaalseid aspekte. Ka bioenergia tootmisel on väga oluline kõiki eelmainituid silmas pidada,“ sõnas Välja.