Hans Saarniit: lõbusõit ei saa tulla teiste ohutuse ega vara arvelt

Hans Saarniit Foto: Politsei

Kagu-Eestis tegutsev korravalvur tuletab mootorsaaniga sõitjatele meelde, et maa- ja metsaomanikelt tuleb luba küsida, enne kui nende maadele lõbusõitu tegema minna.

Mulluse kasina talve kõrval näib tänavune lumine ning pakaseline talv tõelise õnnistusena kõigile neile, kes talisporti harrastavad. Paraku ei ole aga kõik talispordiharrastajad sedavõrd kuulekad, kui seda on näiteks jääväljakul tritsutajad või suusaradadel liuglejad. Nimelt valmistavad kohalikele meelehärmi ning ka materiaalset kahju maastikusõiduki juhid, kes luba küsimata võõrastel maadel, sealhulgas põllulappidel lustisõitu teevad.

Teateid sellest, kuidas mõni saanijuht või krossirattur võõrast õuest läbi põrutab või kellegi taliviljapõllul lõbusõitu teeb, laekub igal nädalal. Võrumaalt pärineb näiteks juhtum, kus majaperemees andis teada, et nende kodutalu õuest sõitis läbi mootorsaan, mis napilt laste kelkudest ja õuel mängivatest põnnidest mööda tuhises.

Saanimeeste isekast käitumisest on tugevalt häiritud ka need maaomanikud ja põllumehed, kelle maa-aladel lõbusõitjad kihutamas käivad ja seeläbi maaomanikele kahju tekitavad. Küll on lõhutud mitmesuguseid piirdeid ja aedu, küll üles küntud taliviljapõlde. Aegade jooksul on saanimehi nähtud sõitmas ka looduskaitsealadel ning raudteerööbastelgi.

Oleme suhelnud nii omavalitsuste esindajate kui ka põllumeestega, kes ühtviisi kinnitavad, et kui saanijuhid talvehakul aegsasti uurimistööd teeks, kohalike ettevõtjate ning metsamajandamise ettevõtetega koostööd teeks, oleks nii mõnigi põllumees või metsaomanik valmis talvise motospordi harrastajad oma maalapile lustima lubama. Ja seda kõike ikka selleks, et isekatest saanimeestest jääks puutumata alad, kus talivili parasjagu talvitumas on või millel sõitmine olulise kahju kaasa tooks.

Praegu aga üle Eestimaa lumisesse kagunurka saabuvad saanisõitjaid selliseid kokkuleppeid sõlminud ei ole. Lõbusõitjad paarutavad kohalikke olusid tundmata nii taliviljapõldudel, eramaadel, võõrastel taluõuedel kui ka loodusparkides, kus sõitmine rangelt keelatud ja seadusevastane on.

Võrumaalt pärineb näiteks juhtum, kus majaperemees andis teada, et nende kodutalu õuest sõitis läbi mootorsaan, mis napilt laste kelkudest ja õuel mängivatest põnnidest mööda tuhises.

Paljud kohalikud omavalitsused Eestimaa eri paigus on käredal talvel vastu tulnud motospordisõpradele ning rajanud neile ohutuid jää- või põlluradasid. Samamoodi ollakse ilmselt valmis nõu ja jõuga aitama ka saanisõidu ja motokrossi harrastajaid, kuid selleks tuleb omavahel suhtlema hakata juba enne lume ja talve saabumist ning paika saada mõlema osapoole kohustused ja vastutus.

Kuniks aga meie kandis taolisi kokkuleppeid sõlmitud ei ole, ent kohev lumevaip motospordihuvilisi loodusesse kutsub, tuletame meelde, et maastikusõidukiga tohib liigelda näiteks tähistatud mootorsaaniradadel, maaomanikelt loa saanuna ka temale kuuluval põllul või metsatukas. Looduskaitsealal, eramaal, võõrastel põldudel ja teistel teedel on aga maastikusõidukitega liikumine keelatud. Lisaks sõidutrajektoori valikule tuleb igal juhil olla hoolas ja enne sõiduki juhtimist endale selgeks teha, kus ja millistel tingimustel tohib üldse maastikusõidukit juhtida.

Liiklusjärelevalve käigus ning talvistele vahejuhtumitele reageerides näemegi peamiselt kaht peamist murekohta. Esiteks sõidetakse maastikusõidukitega võõrastel maadel ja keelatud kohtades ning teisalt teeb muret, et juhid ohutusnõudeid rikuvad. Pahatihti on maastikusõidukid registreerimata, neil ei põle tuled, juhtidel ja kaassõitjatel puuduvad motokiivrid. Saanidega kihutatakse uljalt mööda maastikku ja aeg-ajalt ka seal, kus seda teha ei tohi.

Nii nagu kõikide mootorsõidukite juhid, peavad ka saanijuhid olema tähelepanelikud ja kained, kasutama kaitsevarustust ja neil peab olema juhtimisõigus. Samuti peavad nad arvestama teiste inimestega ja kinni pidama liiklusseadusest. Kokkuvõttes tegema omalt poolt kõik selleks, et sõit ei lõppeks traagiliselt. Aeg-ajalt tuleb ette ka seda, et maastikusõidukitega tehakse nii kõva lärmi, et see häirib naabreid.

Selleks, et seadusele vilistavad saanijuhid vastutusele võtta saaks, tuleb eramaal sõitvast, varalist kahju või muid ebamugavusi tekitavast saanist politseile võimalikult kiiresti teada anda. Kiiresti reageerides on võimalik rikkujad tabada juba kohapeal. Suureks abiks rikkujate tuvastamisel on seegi, kui pealtnägijad jätavad meelde mootorsaani registreerimisnumbri ja muud tundemärgid.

Lisaks sõidutrajektoori valikule tuleb igal juhil olla hoolas ja enne sõiduki juhtimist endale selgeks teha, kus ja millistel tingimustel tohib üldse maastikusõidukit juhtida.

Nii näiteks õnnestus politseinikel hiljuti kohalike vihjete peale väike seltskond saanisõitjaid tabada sõitmast mööda sõiduteed parkla suunas, kuhu nad emotsioonide vahetamiseks kogunemas olid. Kontrollimisel ilmnes, et meeste sõiduvahendid olid kõigele muule lisaks ka registreerimata, mistõttu said nad kutse tulla politseijaoskonda selgitusi andma.

Maastikusõidukite juhte võetakse vastutusele vastavalt sellele, milline on rikkumine. Liiklusseadus näeb ette, et maastikusõidukiga võib liigelda maastikul või seda parkida üksnes maaomaniku või -valdaja loal. Sõiduk peab olema kantud registrisse. Juht peab olema kaine ja juhtimisõigusega. Sõidu ajal peab tal olema peas motokiiver. Kuivõrd maastikusõidukil liikudes ei kaitse inimest mitte ükski kest, on just kiiver see, mille arvelt järeleandmisi teha ei saa.

Ranna ja kalda piiranguvööndis võib maastikusõidukiga sõita ning parkida looduskaitseseaduses sätestatud korras. Maastikusõidukiga ei tohi sõita aga teel, välja arvatud jõgede, teede ja muude takistuste ületamiskohtades ning lumega kaetud teel, mis ei ole mootorsõidukitele ajutiselt läbitav. Sõita tohib ka teel, kus seda lubab sellekohane liikluskorraldusvahend.

Maastikusõidukiga võib teed ületada tingimustel, et tee on mõlemale poole piisavalt nähtav ja sellega ei tekitata ohtu teel liiklejatele ning sõidutee ületatakse kõige lühemat teed mööda. Meeles tuleb pidada sedagi, et teel sõites peab maastikusõidukijuht andma teed teistele liiklejatele.