Forelli järelkasvul on läinud Eestis raskemaks

Eesti vetes elavaid lõhilasi uurinud maaülikooli vesiviljeluse õppetooli doktorandi Magnus Lauringsoni sõnul on forelli heaks käekäiguks tarvis säilitada looduslikke elupaiku, kus vee temperatuur püsiks ka suvel madal. Foto: Kristjan Teedema

Jõgedele rajatud paisud ning lagedaks raiutud kaldad aitavad tõsta vooluvete temperatuuri, mis soodustab lõhilaste, eeskätt forelli järelkasvule hävitavalt mõjuva parasiidi vohamist, ütleb Eesti Maaülikooli vesiviljeluse õppetooli doktorant Magnus Lauringson, kes koos maaülikooli teadlaste rühmaga viis läbi vastavasisulise uuringu.

Jõudsite oma teadustöös järeldusele, et paljude eestlaste lemmikkala forelli tulevik on meie vetes ohtu sattunud. Kes või mis forelli ohustab?

Uurisime Eestis laialt levinud lõhilaste parasiidi, limaeoslase T. bryosalmonae põhjustatud vohava neeruhaiguse kulgu kevadel koorunud forelli ja lõhe noorkaladel. Selgus, et forellil areneb haigus palju tõsisemalt kui lõhel. Siiski ei saa üldistada, et forelli tulevik Eesti jõgedes ja ojades oleks otseselt parasiidi tõttu ohus. Küll on mõnes inimtegevuse tõttu tugevalt muudetud jões ja ojas olukord, kus soojad suved koos parasiidi tekitatud neeruhaigusega põhjustavad forelli noorjärkude kõrget suremust.