Otepää eelarves annavad tooni hariduskulud

Plaanis on ka uuendada Nõuni kultuurimaja. Foto: Jaan Rapp

Otepää valla tänavuse eelarve kogumaht on 16 miljonit.

Põhitegevuse kulud on enam kui 9,4 miljonit eurot, moodustades kuludest 58,8 protsenti. Kõige enam kulub tööjõukuludele (58%), järgnevad majandamiskulud (35%) ja toetused. Üldvalitsemise tegevuskulud moodustavad 7,5 protsenti põhitegevuse eelarvest, võrreldes 2020. aastaga vähenevad valitsussektori tööjõukulud seitse protsenti.

Tuludeks on prognoositud 9 829 011 eurot.

Kõige suurem osa eelarves on haridusel – kulud moodustavad 59 protsenti põhitegevuse kuludest, suurenedes kolm protsenti. 61% hariduse eelarvest rahastab omavalitsus, ülejäänud raha saadakse riigilt.

Suur kuluartikkel on ka sotsiaalne kaitse ehk toetused, moodustades eelarvest 11 protsenti. Spordile ja kultuurile on eraldatud 9,4 ning majandusele umbes 3,5 protsenti põhitegevuse kuludest.

Investeeringuteks on planeeritud 8,3 miljonit. Plaanis on remontida valla teid ja tänavaid, rajada keskkonnaministeeriumi toel jäätmemajad, ehitada munitsipaalüürimaja, arendada Pühajärve rannaparki ja ehitada Otepää turuhoone. Plaanis on ka uuendada Nõuni kultuurimaja. Pukas on kavas remontida kultuurimaja küttesüsteem, uuendada Puka noortekeskuse ruumid ja rajada välijõusaal. Jätkub Puka koolimaja ehitus ja teiste valla koolide renoveerimine. Plaanis on ka erihoolekande teenusmaja ja hooldekodu ehitus Otepää linna.

Valla laenukoormus oli aasta algul 2 551 632 eurot, tänavu on plaanis investeerimiseks laenu võtta 800 000 eurot. Laene makstakse tagasi aastas umbes 430 000 eurot.

Otepää vallavolikogu esimees Rein Pullerits, kes on ka volikogu eelarve- ja majanduskomisjoni eesotsas, ütles, et eelarvet iseloomustab ääretu konservatiivsus. «See on põhjustatud koroonaviirusest.»

Vallavanem Jaanus Barkala sõnas, et eelarves on küll konservatiivsuse jooni, kuid ühtegi kampaaniakorras kärbet pole tehtud.