Politsei: saanisõit võib olla mõnus, kuid lõbusõidul on ka omad reeglid

Isik, kes sekkus kärmelt, kui tema suusaradadele olid saabunud rallitajad. Foto: Rainer Rahasepp/Politsei

Lund tänavu muudkui tuleb. Ikka juurde. Tee äärde kerkivad lumehunnikud meenutavad kui „Magusa pudru muinasjuttu”. „Potike, keeda! Potike, ära keeda!” Ilmselt mäletab nii mõnigi meist seda imeilusat lugu tüdrukust, kes oma perele pudrukest vaaritas. Ühel hetkel unustas tüdruk potikese, mis järelevalveta podisema jäi. Selle ajaga aga jõudis potike vaaritada tervele linnale nii, et pudrust villand hakkas. Pudrust ujutasid kõik linnatänavad. Seda voolas inimeste kodudesse nii ustest kui akendest.

Tunnen, et maitsva muinasjutu olustikku on hea omajagu sees ka meie argipäevas. Maa oli pikka aega must. Igatsesime lund. Nii Otepääl, Antslas, Värskas, Tõrvas kui Põlvas. Ootasime igat pisimat lumehelvest, mis päevadesse talvist rõõmu tooks. Sotsiaalmeedia kihas lumistest postitustest, kui jõulude aegu esimesed lumekirmed tekkima hakkasid. Nüüd on aga lund üha juurde tulnud ning enda ümber kaedes on näha, et tali on meid sellel aastal ilusa suusa- ja kelguilmaga lahkesti kostitanud.

Talveilma nauditakse täiel rinnal aga on ka neid, kellel lume kühveldamisest vaikselt juba villand saab. Eks inimesi ole erinevaid ja nii ka hobisid. Kes armastab suusatada, kes aga kelgu või snowtubiga rõõmsalt hangest alla lasta. Mõni harrastab koguni lumesaani võistlussporti või lihtsalt mööda maastikku saanitada. Lõbusad ajaviited on need aga kõik.

Saanisõiduks omad reeglid ja kohad

Lume saabumisega näeme üha enam saanisõitjaid. Lõbusõite tehakse kas selleks ettenähtud saaniradadel, omal maalapil või metsakinnistul. Enamus saanisõitjad ongi seadusekuulekad, kuid kurjustavad nemadki, et kellegi rallitamine võõral territooriumil on tekitanud maaomanikes pahameele ning pitseri, et justkui kõik saanisõitjad kiuslikud ja pahatahtlikud on. Põllumees on näinud ohtralt vaeva ning kulutanud ressurssi maa harimiseks, külvamiseks, kuid siis kellegi paarutavast saanisõidust pererahvas kahju kannatama peab. Või näiteks sõidetakse noorendikel, mille tulemusena suure vaeva ja armastusega kasvama pandud istikud vinduma jäävad või koguni surevad. Või kellegi saaniradedele luba küsimata „kündma” minnakse ning omavoliliselt tõkkeid eemaldatakse ja lõhutakse.

Kõik eelnev on kolme lausega lühike resümee sellest, millega politsei kagunulgas viimasel ajal rinda pistma peab. Teeb kurvaks. Jamasid oleks aga kordades vähem, kui enne saanisõitu reeglid selgeks tehtaks. Kiir tahtis kah mõisavalitsejaks saada. Ja ega Raja Teele teda ennem ju enda juurde võtnud, kui et Kiirel amet selge on. Mis siin oskamatuga jännata! Kahju temast enam kui tolku on.

Nii Jorh siis Venemaale ametit õppima läkski, aga minek temal katkiseks jäi. Kiusatus Rajale peremeheks saada oli suurem, kui vahest ehk kannatust, oskust, visadust, tarkust temal oli. Nii ju ka saanisõidugagi. Mida sa siis soetad saani ja tükid sellega võõrale kinnistule, kui enesel selleks maad ei ole? Aga kui saanisõiduks reeglid selged on, siis jäävad ka jamad olemata ning sedasi palju turvalisem ja parem meil kõigil – küla ümberkaudsetele kui ka kõigile neile, kes lumiselt kaunist kagunulka külastavad.

Kus viga näed laita, seal politsei aitab

Politsei kontrollib oma igapäevaste patrullide ja liiklusjärelevalve käigus muuhulgas ka saanijuhte ning suur osa neist ongi seadusekuulekad. Taltsutamaks teistega mittearvestavaid saanijuhte, kes reegleid millekski ei pea, siis tuleks eramaal sõitvast saanijuhist, varalist kahju või muid ebamugavusi tekitavast saanist politseile võimalikult kiiresti teada anda. Kiire tegutsemisega on suur tõenäosus tabada rikkujad juba sündmuskohal. Politseile on suureks abiks, kui pealtnägijad jätavad meelde mootorsaani registreerimisnumbri ja muud tundemärgid. On olnud isegi juhuseid, kui enda kinnistu kaitsmiseks on maaomanikud tegevust filminud või fotografeerinud.

Turvalist saanisõitu!

TASUB TEADA

Maastikusõidukijuhile liiklusseadusest tulenevad nõuded:

- Maastikusõiduk peab olema kantud registrisse

- Juht peab olema kaine ja omama juhtimisõigust

- Maastikusõidukiga võib liigelda maastikul või seda parkida üksnes maaomaniku või maavaldaja loal

- Sõidu ajal peab tal olema peas motokiiver.

- Ranna ja kalda piiranguvööndis võib maastikusõidukiga sõita ning parkida looduskaitseseaduses sätestatud korras.

- Maastikusõidukiga ei tohi sõita aga teel, välja arvatud jõgede, teede ja muude takistuste ületamiskohtades ning lumega kaetud teel, mis ei ole mootorsõidukitele ajutiselt läbitav, ning teel, kus seda lubab sellekohane liikluskorraldusvahend.

- Maastikusõidukiga võib teed ületada tingimustel, et tee on mõlemale poole piisavalt nähtav ja sellega ei tekitata ohtu teel liiklejatele ja sõidutee ületatakse kõige lühemat teed mööda.

- Teel sõites peab maastikusõidukijuht andma teed teistele liiklejatele.

Allikas: Politsei