/nginx/o/2020/02/06/12919077t1haf41.png)
/nginx/o/2016/11/08/6049301t1h7c5d.jpg)
Hoonete katused tuleb jääst ja lumest puhtana hoida. Võimaliku ohu puhul tuleb aga piirata ligipääs räästaalusele alale ning puhastada kohe nii katus kui ka räästad.
Katustel lebav lumi ohustab nii inimesi kui sõidukeid
Tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve amet (TTJA) paneb südamele, et katuseräästad peavad olema ohutud kogu aeg. Majaomaniku kohustus on jälgida katusele koguneva lume ja jää seisukorda. Kaasomandi puhul vastutavad selle eest omanikud ühiselt.
«Ohu korral tuleb lumi ja jää kõrvaldada viivitamatult ja esimesel võimalusel – ei piisa, et seatakse tokid koos piirdelindiga üles ja oodatakse, et lumi ise alla kukub,» märkis TTJA ehitusosakonna juhataja Kati Tamtik. Lisaks peab omanik tagama, et ka näiteks lapsed mõistaksid võimalikku ohtu ning inimestel puuduks võimalus kogemata ohutsooni sattuda. Kui inimene saab piiretele ja lindile vaatamata ohutsoonis katuselt langeva lume või jääga viga, vastutab hoone omanik.
Samuti ohustab liigne lumekoormus teras- ja puitkonstruktsioonidega kergehitisi või ehitiste osasid (varjualused, varikatused, karniisid), lameda katusega või väikese katusekaldega ehitisi (bensiinijaamad, spordirajatised, angaarid, estakaadid) ning vanemaid amortiseerunud ehitisi.
Vältida tuleb ka lume ja jää kogunemist katuse räästarennidesse ning sademevee äravoolutorudesse ja -lehtritesse, kuna see võib kahjustada sademeveesüsteeme ning takistada katuselt lumesulamise vee ärajuhtimist.
Lumekoormuse hindamisel tuleb silmas pidada, et seisnud ja märg lumi on tunduvalt raskem värskest lumekihist. Arvestama peab ka hoonete projekteerimisel ette nähtud võimalikke lisakoormusi. Üleliigne lumi tuleb katuselt eemaldada ja samal ajal mitte tekitada ajutist lisakoormust. Näiteks ei tohi enne lume alla viskamist koguda seda ühte katuse serva.
Ehitise omaniku kohustuste eiramisel võib füüsilist isikut karistada rahatrahviga kuni 300 trahviühikut ja juriidilist rahatrahviga kuni 32 000 eurot. Hoonetel oleva lume ja jää ohutust kontrollib kohalik omavalitsus. Varakahju tekkimisel vastutab omanik tsiviilkorras, teisele inimesele tervisekahjustuse põhjustamisel võib järgneda omaniku vastutus karistusseadustiku alusel.