/nginx/o/2021/02/11/13624661t1hed6b.jpg)
Terviseameti peadirektor Üllar Lanno muutis ruumis sportimise, treenimise ja muu huvitegevuse korraldust. Enam ei peeta joogat ja pilatest enam kontaktseks või suure riskiga tegevuseks. Kontaktsed või suure riskiga on esmajoones treeningud, mida harrastatakse kontaktselt või lähemal kui kaks meetrit kahe või rohkema inimese vahel.
Endiselt on suure riskiga alade hulgas karate, maadlus, poks, judo ja mitmed rühmades harrastatavad alad. Ka korvpall, võrkpall, jalgpall, pesapall, saalihoki ja jäähoki on nüüd loetud suure riskiga aladeks.
Nüüdsest on kontaktsed või suure riskiga tegevused eelkõige puhkpillimäng, koorilaul, tantsimine, harrastusteatrite tegevus ja isikuteenindusega seotud täiendkoolitused. Väikese riskiga tegevuste hulka loetakse näiteks teooriatunnid, kunstiringid ja keeleõpperingid.
Uuendatud korralduse kohaselt võib kontaktse või suure riskiga spordiala lugeda erandkorras mittekontaktseks või väikese riskiga tegevuseks, kui spordialaliit on koostanud riskide maandamise meetmed, sealhulgas peavad treeningule eelnema ja järgnema näiteks ruumide ventileerimine, inimeste hajutamine ja eri rühmade kokkupuudete vältimine. Samu meetmeid tuleb järgida ka treeningu käigus ning need peavad olema kooskõlas kultuuriministeeriumi juhistega ja kooskõlastatud terviseametiga.
/nginx/o/2020/02/06/12919077t1haf41.png)