Teadusnõukoja liige: meil on oht edu maha mängida

Tartu ülikooli afektiivse psühholoogia vanemteaduri Andero Uusbergi üks spetsiifilisi teemasid teadusnõukojas on seni olnud kaugõppe mõju, mis õpilastele on olnud väga erinev. On õppijaid, kes saavad sama hästi või isegi paremini hakkama, aga ka neid lapsi, kes ei saa kaugeltki sama hästi hakkama kui klassiruumis. Foto: Margus Ansu

Käitumisteadlase ja psühholoogi ning valitsust nõustava teadusnõukogu liikme Andero Uusbergi sõnul tuleb koroonaaja riske inimestele senisest rohkem üle korrata, muidu kipuvad need kõigest hoolimata ununema. Ta tõi näite, et jaanuaris suri koroonasse umbes 200 inimest, kogu eelmise aasta jooksul suri aga liiklus-, tule- ja veeõnnetustes kokku umbes 150 inimest. Kuigi Eesti on kriisis hästi hakkama saanud, on suremus detsembrist alates murettegevalt suur.

Mida seni teadusnõukojas teinud olete?

Liikmete ülesanded saab jagada kaheks. On need, mis on kõigile ühised, ja teised, kus igaühe eripädevusest on abi. Minust on loodetavasti abi ühelt poolt sissevaates sellesse, kuidas mõjub kaugõpe õpilastele, vanematele ja õpetajatele. Teisalt kogu koroonat puudutav kommunikatsioon: mismoodi räägime piirangutest ja sellest, mida inimesed saavad oma vabal tahtel ise lisaks teha. Olen tundnud, et nende teemade puhul sotsiaalteadlase väljaõpe mind aitab. Oma aja võtab iganädalase päevakorra menetlemine, selleks on sageli olnud küsimus, milline peaks olema valitsuse piirangute komplekt. Näiteks et kino ja teater võiksid olla külastatavad, samal kui ööklubid ja püstijalakontserdid mitte. Sest ühel juhul inimesed ei väljasta väga palju hingeõhku ja pritsmeid. Või siis, mis kell võiksid toitlustusasutused olla suletud.