Abja-Paluoja Mulgimaal sai soome-ugri kultuuripealinnaks

Laupäeval sai Abja-Paluojast Mulgimaal tänavuse aasta soome-ugri kultuuripealinn. Foto: Taavi Bergmann

Abja-Paluojast Mulgimaal sai 2021. aasta ametlik soome-ugri kultuuripealinn, võttes tiitli üle Baškiirias asuvalt Miškani külalt. Pidulik avaüritus Mulgimaa pealinnast Abja-Paluojalt jõudis laupäeval otseülekande vahendusel 25 miljoni soome-ugrilaseni üle maailma.

Avaüritusel viidi soome-ugri kultuuripealinna sümbol-lind tsirk Abja-Paluoja raamatupoe aknale. Toimus hõimurahvaste muusika kontsert ning tervitussõnad ütlesid teiste hulgas vabariigi president Kersti Kaljulaid, kultuuriminister Anneli Ott ja Mulgimaa patroon, president Toomas Hendrik Ilves ning Miškani küla esindaja.

Soome-ugri kultuuripealinnade programmijuht, otepäälane Oliver Loode sõnas oma pöördumises rahvale, et kui soome-ugri kultuuripealinna sümbol-lind suudaks rääkida mõnes meile arusaadavas keeles, näiteks mulgi keeles, oleks tal meile palju vesta. «Ta on näinud meie hõimurahvaste rõõme ja raskusi, võlu ja valu, on näinud ka elu fassaadide ja lavade taga. See on nüüdseks tõeline soome-ugri tsirk mitte ainult nime poolest, vaid päriselt,» kõneles Loode.

Soome-ugri kultuuripealinna aasta toob taas tähelepanu keskpunkti kultuurilise mitmekesisuse teema. Programm väärtustab pärandit ja aitab tänapäeva maailmas hõimurahvaste kultuuridel areneda ning tulevikus tugevust koguda. Tänavuaastase programmi siht on tutvustada läbi unikaalsete mulgi mustrite kõike seda, miks Mulgimaal on hea elada.

Aasta jooksul korraldatakse Eestis üritusi, mis ühendavad soome-ugri rahvaid ning aitavad kaasa hõimurahvaste traditsioonide edasikandmisele ja pärandi püsimisele.

Abja-Paluoja on põline Mulgimaa pealinn, mis asub Mulgi vallas, ning pälvis 2021. aasta soome-ugri kultuuripealinna tiitli. Mulgimaa moodustavad kolm Eesti valda: Mulgi, Tõrva ja Viljandi vald. 

Soome-ugri kultuuripealinnad on soomeugri rahvaste noorteühenduse (MAFUN) ja Põlisrahvaste Arengu Keskuse MTÜ ühine ettevõtmine, mis algatati 2013. aastal.

Siiani on soome-ugri kultuuripealinna tiitlit kandnud Udmurdi küla Bõgõ (2014), Setomaa küla Obinitsa (2015), Ungari küla Iszkaszentgyörgy ja Vezprémi linn (2016) ning Karjala küla Vuokkiniemi (2017), Mari vabariigis asuv Šorunža küla (2019) ja Baškiirias asuv Miškani küla (2020).

Soomeugrilased on soome-ugri keeli kõnelevad rahvad. Tänapäeva maailmas elavad järgmised soome-ugri rahvad: ungarlased, handid, mansid, saamid, soomlased, karjalased, eestlased (sh mulgid ja setod), liivlased, isurid, vadjalased, vepslased, ersad ja mokšad, marilased, udmurdid ja komid.