Jaan Rapp: lapsed pole suhkrust

Jaan Rapp Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Kui vahepeal tundusid väljas mängivad lapsed olevat väljasurev liik, mis tuleks kohe punasesse raamatusse kanda, siis sel talvel olen näinud rohkesti lumes lustivaid lapsi. Võib-olla on siinkohal distants­õppe perioodid kasuks tulnud. Kui varem oli arvutimaailmas aja veetmine paljudele lastele ülim ideaal, siis pärast seda, kui õppetöö kolis vahelduva eduga arvutisse, tundub võimalus sõpradega õues olla ihaldusväärsem.

Umbes 15 aasta eest vastu võetud määrus ütleb samas, et kui tajutavat külma on kümme kraadi või enam, siis 1.–6. klassi õpilastega välitundi teha ei tohigi. Ilmselt on määrus vastu võetud heade kavatsustega, sest lapsed ei pruugi alati ohtusid tajuda, ja eks vanasõnagi ütle, et parem karta kui kahetseda.

Ometi tunnistas Põlva kooli kehalise kasvatuse õpetaja Toomas Kivend eelmisel nädalal rahvusringhäälingu uudistele, et tuulevaikse ilmaga on õues oldud ka siis, kui külma –12 kraadi, ja midagi hullu pole juhtunud. Samas ütles õpetaja, et põhikoolilastega on siis, kui külma olnud 15 kraadi või enam, kolitud sisse, sest teismelised ei taha külmaga eriti väljas olla. «Kui nad tahavad augulist teksapüksi ka kehalise tunnis kanda, siis muidugi hakkab külm,» tõdes ta.

Ilmastikule sobivamalt on riides lapsed, kelle vanemad ka ise sporti teevad.

Suur probleem on seegi, et paljud lapsed ei kanna sobivaid sokke ega jalatseid. Kivend lisas, et ilmastikuga sobivalt on riides lapsed, kelle vanemad teevad sporti.

Vanemaid käsu korras sporti tegema panna pole võimalik. Lapsi teatud määral on. Aga siin ei peaks kandev roll olema mitte koolil, vaid kodul. Jääb loota, et kui koroonakriisi ajal hakkasid paljud inimesed rohkem väljas liikuma, jääb liikumisharjumus nendesse alles ning aktiivse eluviisiga vanemad annavad eeskuju lastelegi. Positiivse eeskuju toel juurduvad olulised tõed kindlasti paremini kui käskides-keelates.

Samuti võiks saada tavaks, et sügise hakul vaadatakse kriitilise pilguga üle garderoob: kas juhuks, kui tuleb talv, ollakse selleks valmis. Tõsi, pere eelarvele ei pruugi selline väljaminek hästi mõjuda, aga eks tervis maksa ka midagi. Kui talv jääbki taas vahele, saab pea uued, kuid väikseks jäänud rõivad-jalatsid ehk edasi müüa kellelegi, kes neid poest uuena soetada ei saa.

Kaaluda tasub ka eespool nimetatud määruse ülevaatamist. Ehk väärivad meie lapsed rohkem väljasolemist ka korralikul talvel. Ega nad ju suhkrust või vatist ole.